Kuna valitsus Tallinna haiglat ei toeta ning lisaks proovib veel enne oma võimuperioodi lõppu panna lukku Euroopa 2028–2034 aastate abiprojektide nimekirja ja Tallinna haigla sellest välja jätta, siis sellest lähtuvalt ei ole võimalik kuni aastani 2035 Tallinna haiglat rahastada.

Kuni rahastamisvõimaluste tekkimiseni ei ole ka vastutustundlik võtta linnaelanike peale kulutusi, mis meid Tallinna haigla valmimisele tegelikult lähemale ei vii. Sotsid sellise suure kulutuse tegid, praegune linnavõim tõmbas sellele pidurit.

Sotside 30-miljoniline valimiskampaania

Sotsid tegid veel enne valimisi otsuse tellida Tallinna maksumaksja raha eest 30 miljoni eurose projekti Tallinna haiglale. Need 30 miljonit eurot pandi maksumaksja turjale üksnes selleks, et teeselda, justkui Tallinna haiglaga oleks suur samm edasi astutud. Tegelikult oli ka sotsidel teada, et valitsus on Tallinna haigla rahastamise peaaegu kümneks aastaks blokeerinud ja seda kallist tellitud projekti praegu mitte millekski muuks peale valimiskampaania kasutada ei saaks. Ja ainult valimiskampaaniaks see mõeldud oligi.

Peame siiski arvestama sellega, et enne 2035. aastat projekt rahastust ei saa ning siis poleks ka õige hakata seda ehitama kümme aastat vana projekti järgi.

Kuna sotside linnavolinik Jevgeni Ossinovski on eri meelt, siis küsiksin retooriliselt, et kui tegemist oleks mitte linnarahva, vaid tema isikliku rahaga, kas ta siis oleks nõus panema 30 miljonit eurot selleks, et teha projekt, mille järgi saab alles kümne aasta pärast võib-olla ehitama hakata. Või siis kas ta oma raha eest tahaks hakata kohe ehitama nii, et järgnevad kaheksa aastat ei saa teha peale selle ühtegi muud investeeringut?

Tallinna haigla saab teha valmis linna, riigi ja Euroopa koostöös

Tallinna haigla uue meditsiinilinnaku eelarve on suurusjärgus miljard eurot ehk peaaegu terve Tallinna aastaeelarve. On selge, et linn seda üksinda ehitada ei saa. Linna võimekus on teha aastas investeeringuid umbes suurusjärgus 150 miljonit eurot, nii et omal jõul tähendaks see, et kaheksaks aastaks tuleks panna pausile lasteaiahooned, koolid ja uued teed. See poleks kuidagi aus ega ka tehtav.

Tallinn ei saa seda kulu üksi kanda ja ei peagi. Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla moodustavad 25 protsenti kogu Eesti eriarstiabi mahust, millest Harjumaa koos Tallinnaga on pool ehk 50 protsendi. See tähendab, et Tallinna haiglate patsientidest üle poole ei ole Tallinna elanikud ja seetõttu on riigi osalus haigla ehitamises iseenesestmõistetav.

Reaalsus on aga ka see, et kuni riigis on võimul Tallinna juhtidele oponeerivad erakonnad, siis seda üksmeelt ei tule. Ja ka järgmised kaks riigikogu koosseisu peavad Euroopa raha puhul lähtuma nendest valikutest, mille praegune valitsus lukku paneb.

Tallinna haigla on Keskerakonna algatus. Kui Keskerakond oli samaaegselt võimul nii Tallinnas kui ka riigis, siis tehtigi vastav koostöökokkulepe ja lepiti kokku rahastus.

Veel 2021. aastal läks valitsuselt teele taotlus 280 miljoni euro ulatuses Euroopa raha kasutamiseks ning Euroopa Komisjonilt jõudsime saada sellele positiivse otsuse. See oleks toonase kalkulatsiooni järgi katnud umbes pool meditsiinilinnaku eelarvest. Kuid pärast seda, kui Keskerakond 2022. aastal valitsusest välja lükati, tegi Reformierakond otsuse sellest Euroopa toetusest Tallinna haiglale loobuda.

Tuleb rõhutada, et järgnevas valitsuses olid ka sotsid, kes praegu küll oma sõnul Tallinna haigla eest seisavad, kuid toonased ministrid ei teinud midagi, et seda rahastust taastada. Sotsid olid aastatel 2021–2024 samaaegselt võimul nii riigis kui ka Tallinnas, aga Tallinna haigla tuli neile meelde alles hiljem. Ja nüüd on muidugi ka ehitamiseks vajalik eelarve oluliselt suurem.

Kahjuks on sotside käekiri selline, et oma väidetavate väärtuste eest hakatakse seisma alles opositsiooni sattudes ja valimiste lähenedes, mitte siis, kui päriselt neid asju ellu sai viia. Samamoodi hakati pärast valitsusest minemalöömist seisma toiduainete käibemaksu alandamise eest, kuigi ise võimul olles jäeti see neljal korral toetamata.

Sotside kriitikat selle kohta, et Tallinna haiglaga seotud tegevused on pausile pandud, ei maksa tõsiselt võtta. Tallinna linnavõim suhtub asjasse realistlikult ja on otsustanud, et kuni rahastusallikate selgumiseni ei tohi maksumaksja turjale asjatuid kulutusi võtta.

Renoveerime olemasolevaid haiglahooneid

Kui rahastus on kord olemas, siis ei ole mingi probleem uuendada lähteülesannet, tellida projekt ja ehitama hakata, sest kontseptuaalselt on Tallinna haigla olemus põhjalikult läbi mõeldud. Kuid enne rahastuse saabumist poleks aus inimestele illusioone luua. Ja kindlasti tuleb projekteerima asudes lähtuda kõige uuematest teadaolevatest lähteandmetest.

Seni aga renoveerime olemasolevaid haiglahooneid ja tagame neis kvaliteetse tervishoiuteenuse. See ei ole nii, et kui me järgnevatel aastatel renoveerime vanu maju, siis see tuleb uue haiglahoone arvelt. Jooksev renoveerimine on pidev töö, mida tuleb teha mistahes hoonete ja muu taristuga niikuinii.

Ka uus Tallinna haigla hakkab vajama pidevat korrashoidu ning mingite aastate tagant ka renoveerimist, aga hoonete vajaduspõhine remont pole korraga tehtav väljaminek, vaid etapiviisiline, mis hajub aastate peale.

Seega on Tallinna haigla jätkuvalt vajalik. Uue linnavõimuga on muutunud Tallinna haigla küsimuses üksnes see, et elanike suhtes jäädakse ausaks ning lõpetatud on miljonite eurode suurused valimiskampaaniad valijate endi raha eest. Tallinna haigla tuleb valmis ehitada, aga õhulossides patsiente ravida ja teadust teha ei saa. Kuni rahastust ei ole, hoiame olemasolevad hooned korras.