Anonüümsust palunud ametnikud ütlesid The Wall Street Journalile, et Valges Majas peeti esialgseid arutelusid selle üle, kuidas Iraani rünnata, täpsemalt oli kaalumisel, milliseid objekte sihtmärgiks võtta.

Ühe allika sõnul oli üks arutusel olnud variantidest ulatuslik õhurünnak mitme sõjaväeobjekti vastu Iraani Islamivabariigis.

Teine ametnik teatas, et tegevuskava osas pole üksmeelt saavutatud ning rünnaku ettevalmistamiseks pole sõjavarustust ega personali veel eraldatud.

Ametnikud hoiatasid ka, et need arutelud olid osa rutiinsest planeerimisest ning praegu puuduvad märgid selle kohta, et USA rünnak Iraani vastu toimuks lähiajal.

President Trump vihjas laupäeval sotsiaalmeediakanalis Truth Social avaldatud postituses, et USA valmistub kättemaksuks, kui Teheran peaks meeleavaldajate tapmist jätkama.

"Iraan vaatab VABADUSE poole, võib-olla nagu ei kunagi varem. USA on valmis aitama!!!" kirjutas Trump teemat lähemalt avamata.

USA rünnak Iraani vastu ei oleks enneolematu – USA sooritas esimese rünnaku Iraani pihta Trump võimu ajal eelmise aasta juunis. USA heitis siis kolmele objektile, sealhulgas Iraani Fordow tuumarikastustehasele, mis on sügavalt kindlustatud rajatis ja asub ligi 90 meetri sügavusel mäe all, vähemalt kuus punkripurustamispommi.

Õhurünnak toimus pärast seda, kui Iraan ähvardas 12-päevase sõja ajal Iisraeli vastu oma tuumajõudu kasutada ning see oli kooskõlastatud juudiriigi enda ulatuslike rünnakutega Teherani sõjalise infrastruktuuri vastu.

USA sõjaväe sekkumisähvardus järgneb Trumpi korduvatele hoiatustele, et Washington toetab meeleavaldajaid, kui Iraani režiim jätkab vägivalda oma tsiviilisikute vastu.

"Te parem ärge hakake tulistama, sest meie hakkame ka tulistama," hoiatas Trump reedel.

Vastuseks süüdistas Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei reedel eetrisse antud märkustes Trumpi iraanlaste vere valamises.

"[Terroristid] rikuvad omaenda tänavaid ... et meeldida Ameerika Ühendriikide presidendile, sest ta ütles, et tuleb neile appi," ütles Khamenei toetajate rahvahulgale, kes karjus "Surm Ameerikale!". "Ta peaks hoopis oma riigi olukorrale tähelepanu pöörama," lisas ajatolla.

Laupäeval ähvardas Iraan, et meeleavaldajaid – ja kõiki, kes meeleavaldajatele abi pakuvad – hakatakse pidama Jumala vaenlasteks – kuriteoks, mille eest karistatakse surmanuhtlusega.

Surmajuhtumite arv kogu Iraanis on tõusnud vähemalt 65-ni, kellest 50 on meeleavaldajad. 9. jaanuari õhtul teatasid Iraani inimõiguste aktivistid, et režiimivastaste protestide käigus hukkus vähemalt 65 inimest, kuigi kardetakse, et tegelik koguarv ületab 200, arreteeritud on üle 2300 inimese ja protestid on levinud üle kogu riigi vähemalt 180 linna. Organisatsiooni andmetel olid enamik hukkunutest protestijad. Ohvrite arvu kasv tulenes teadetest, et Iraani julgeolekujõud kasutasid protestijate vastu surmavat jõudu.