Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) ütles, et eelarve maht on sarnane eelmisele aastale – kulude maht on umbes 1,3 miljardit eurot. Täpsed numbrid  selguvad siis, kui tehniliselt on eelarve read üle kontrollitud ja eelarve linnavalitsuses kinnitatud.

Linnapea sõnul on eelarves otsitud kokkuhoiu võimalusi.

"Meie plaan on see, et suuri lausalisi koondamisi ei tule. Aga koosseisud vaatame üle – seal, kus on vaja, me vähendame töökohtade arvu, ja seal, kus on vaja, me seda suurendame, et tulla paremini toime heakorra ja turvalisusega," lausus Raudsepp.

Linnasüsteemis töötajaid ootab palgatõus.

"Linnasüsteemis töötab ju ligemale 20 000 inimest – kuni haiglaarstideni välja. Kui on olnud mitmel aastal olukord, kus ei ole palkasid tõstetud, siis loomulikult linn tööandjana peab käima turutingimustega kaasas;" ütles Raudsepp.

Abilinnapea Tiit Teriku (Keskerakond) sõnul ei pääse linn sellel aastal ka laenu võtmisest, kuid võimaliku laenu suurust ta ei nimetanud.

"Me vaatame üle neid numbreid, millises mahus me peame laenu võtma. Loomulikult me peame ka varasemaid laene teenindama Nii et siin on oluline jälgida seda, et Tallinna linnas tulevad ka 2027. ja 2028. aasta, et me ei teeks täna selliseid laenuotsuseid, mis järgmised aastad linna laenuvõimekuse osas lukku kirjutaks," lausus Terik.

Investeeringud vähendatakse ligi  kokku ligi 100 miljoni euro võrra. Linnapea sõnul kuuluvad nende hulka ka investeeringute lisataotlused, mille on eelarvele esitanud erinevad linnaametid. Teriku sõnul võib edasi lükkuda näiteks ühishoidla ehitus, mis läheks maksma mitukümmend miljonit.

"Jah, arhitektid on teinud head tööd. Me saame välja tulla ettepanekute ja eskiisidega. Aga kas me jõuame ka reaalselt betoonini 2026., 2027. aastal, see on üks küsimus, mille osas mul väga suurt optimismi ei ole," ütles Terik.

Pealinnas opositsioonis olev Reformierakond peab probleemiks investeeringute edasi lükkamist ja ärajätmist.

"See on suurim murepunkt, mis on avalikest sõnumitest tekkinud. Mida see 100 miljonit tähendab – investeeringud on areng. Ja see on arengu pausile panek. Ja see kindlasti ei ole toimekate Tallinna inimeste huvides," lausus Reformierakonna Tallinna piirkonna aseesimees Henri Arras.

Eelarve esimene lugemine on volikogus 22. jaanuaril.