Terrase saadetud ettekirjutuses tuuakse esile, et vastavalt  kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) peab omavalitsus vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat hõlmava arengukava ja eelarvestrateegia vastu võtma enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist ja hiljemalt 30. novembriks. Tallinna linna 2026. aasta eelarve võttis volikogu aga seda nõuet eirates vastu tänavu 5. veebruaril ning ilma, et oleks eelnevalt heaks kiitnud linna eelarvestrateegiat aastateks 2026–2029.  

Edasi märgitakse ettekirjutuses, et kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) sätestab, et kui kohalik omavalitsus (KOV ei ole tähtajaks eelarvestrateegia andmeid esitanud regionaal- ja põllumajandusministeeriumile, loetakse seda olukorda rikkumiseks, mille tagajärjena võib ministeerium rakendada KOFS-is sätestatud sanktsiooni ehk peatada tasandusfondi ja tulumaksu eraldiste ülekandmise seaduse nõudeid rikkunud KOV-ile.

Selle alusel tegigi Terras Tallinna linnavalitsusele ja linnavolikogule saadetud kirjas ettekirjutuse lõpetada rikkumine, mis tähendab, et volikogul tuleb hiljemalt kahe kuu jooksul ettekirjutuse saamisest arvates võtta vastu aastaid 2026–2029 hõlmav eelarvestrateegia.

 "Kui Tallinna Linnavolikogus ei ole määratud tähtajaks linna eelarvestrateegiat aastateks 2026–2029 vastu võetud, koostame vastavalt KOFS paragrahv 53 lõikele 2 käskkirja, millega peatatakse tasandusfondi ja tulumaksu ülekanded, kuni rikkumine on kõrvaldatud ehk võetud vastu Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2026–2029," teatas Terras.

Keskerakonna ja Isamaa saadikutest koosneva Tallinna uue võimuliidu seaduserikkumisele, mis seisneb eelarvestrateegia kinnitamisega viivitamises, on tähelepanu juhtinud eelmine linnapea, praegune linnavolikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE).

Oma arupärimises linnapea Peeter Raudsepale (Ismaa) viitas Ossinovski, et ilma kehtiva eelarvestrateegiata pole võimalik hinnata, millised mõjud on äsja kinnitatud 2026. aasta eelarves esitatud uutel püsikuludel linna pikaajalisele eelarveolukorrale.

"Kehtiva eelarvestrateegiata ei ole linnavolikogul võimalik hinnata, kas enam kui 60 miljonit täiendavaid püsikulusid, mida teie juhitud linnavalitsus on eelarvesse planeerinud, on pikemas perspektiivis jätkusuutlikud," seisab arupärimises.

Ettekirjutuses toodud selgituse kohaselt võimaldab KOFS juhul, kui KOV ettekirjutust ei täida, pidada ministri käskkirja alusel tasandusfondist ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvatest summadest eelarveaasta jooksul kinni 10 protsenti KOV-ile iga-aastase riigieelarve seaduse alusel eraldatavatest eelarvete tasandusfondi vahenditest ja tulumaksuseaduse alusel kehtestatud KOV-ile tulumaksu kandmise korra kohaselt KOV-ile arvestatud tulumaksu summast.

Hinnanguliselt võib see summa olla 60–70 miljonit eurot.

Ministeeriumist selgitati kolmapäeval ERR-ile, et pärast ettekirjutuses antud tähtaja möödumist koostab minister käskkirja, mille nõuetekohase menetluse järel saab ministeerium ülekanded peatada. See ei tähenda siiski, et Tallinn rahast üldse ilma jääb, vaid see makstakse välja pärast rikkumise kõrvaldamist.

Linnapea: hirmutamine on lubamatu

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp avaldas pärast ERR-i sellekohase uudise avaldamist sotsiaalmeedias postituse, milles kritiseeris Ossinovski tegevust ja lubas eelarvestrateegia märtsis volikogule esitada.

"Inimeste hirmutamine on lubamatu. Minister Hendrik Terrase kiri tuleneb Jevgeni Ossinovski pöördumisest ministeeriumisse eesmärgiga peatada Tallinna linna elanike maksutulude eraldamine Tallinna linnale, mis omakorda seaks ohtu oluliste sotsiaal-, haridus- ja teiste teenuste osutamise. Selline käitumisviis ei ole kohane," kirjutas Raudsepp.

Linnapea meenutas, et andis 9. veebruaril teada, et linnavalitsus on alustanud eelarvestrateegia koostamist ning vastas 22. jaanuaril ka Ossinovski samasisulisele arupärimisele, mistõttu nii volikogu liikmed kui ministeerium teavad, et eelarvestrateegia koostamine käib.

"Arvestades, et see info on kõigil olemas, on Tallinna elanike hirmutamine lausa kohatu. Eelarvestrateegia jõuab linnavolikokku juba märtsikuus ja saab ka vastu võetud," lubas Raudsepp.

Linnapea tõdes, et eelarvestrateegia oleks tulnud vastu võtta 2025. aasta oktoobris ning seda oleks aanud teha ainult eelmine volikogu koosseis ja protsessi eest vedada eelmine linnavalitsus. "Põhjuseid, miks Jevgeni Ossinovski selle vastuvõtmist tagada ei suutnud peab ta selgitama ise," märkis ta.

Samas toimusid 13.-19. oktoobrini kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis Tallinnas Keskerakond ja kaotas senine koalitsioon, kuhu kuulusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Isamaa ja Eesti 200.

Raudsepp tõdes, et seekord kinnitati valimistulemused hiljem kui tavaliselt, mis mõjutas nii eelarve kui eelarvestrateegia menetlemise protsessi.

"Eesti Linnade ja Valdade Liidul on kirjalik selgitus regionaal- ja põllumajandusministeeriumist, et selle eripäraga arvestatakse, et uued volikogud ja valla- ning linnavalitsused saaksid sisuliselt eelarve koostamisse panustada," märkis ta. "Tänase Linnavalitsuse esmane prioriteet oli vastu võtta 2026. aasta Tallinna eelarve, et tagada oluliste teenuste rahastus ja toimimine. Eelarve sai vastu võetud 5. veebruaril, misjärel alustasime koheselt eelarvestrateegia koostamist," lisas linnapea.