Venemaa suhted Hiinaga on pärast täieulatusliku agressiooni algust Ukraina vastu läinud justkui ülesmäge. Tegelikkuses on Venemaa on muutunud Hiina sõltlaseks. Kui Vladimir Putin kuulutas omal ajal, et kahe riigi suhted on piiritud, võib sellele anda mitmese tähenduse. Üks neist puudutab tõesti piire ja nende ületamist. Nimelt Hiina mõju jätkuvat kasvu, eriti Kaug-Idas. Ning mitte ainult mõju, vaid ka hiinlaste kohaloleku kasvu.

Ülemöödunud aasta lõpul ütles Taiwani president, et kui Hiina räägib ajaloolise territooriumi taastamisest, võiks ta Taiwani asemel tegeleda Venemaa poolt hõivatud alade tagasi nõudmisega. Kuigi ei saa öelda, et Hiina praegune juhtkond ajaloo oleks unustanud. Neil on hästi meeles, et 1858. aasta rahulepinguga kaotas Hiina tsaari-Venele umbes 600 000 ruutkilomeetrit maad. Need on praegused Amuuri oblast ja osaliselt Habarovski krai. Hiina oli tollal nõrk ja tegelikult oli kaotusi enamgi.

2023. aastal andis Hiina keskkonnaministeerium välja määruse, mille kohaselt tuli kaartidel kirjutada Venemaa Kaug-Ida linnade, sealhulgas ka Vladivostoki, nimi nende ajaloolises hiinakeelses versioonis. Samuti on kooliõpikutes viide, et Venemaa võimu all on umbes miljon ruutkilomeetrit Hiina alasid.

Hiina rahvuslased nõuavad avalikult, et Hiina territooriumid, mille Venemaa Qingi dünastia ajal hõivas, tuleb tagasi nõuda. Peking ei ole seda valjuhäälselt tegema hakanud, kuid juba pikemat aega toimub Hiina vaikne imbumine Venemaa Kaug-Ida aladele. Vene keelde on tulnud ka eraldi termin "kitaizatsija" ehk "hiinastamine", tähistamaks Hiina kultuurilise, majandusliku ja poliitilise mõju kasvu Venemaal.

Ajal, mil Vene elanikkond väheneb, on mitmes piirkonnas, eriti Kaug-Idas, tekkinud vaakum. Loodus aga teadupärast tühja kohta ei salli ja see vaakum on hakanud täituma ühelt poolt Kesk-Aasia migrantide suunamisega sinna ja teisalt hiinlaste arvu kasvuga. 2022. aasta tõi küll hiinlaste ettevaatlikumaks muutumise, kuid trend kui selline on püsiv.

Praegu arvatakse, et paljudes piirkondades on Kesk-Aasia tööjõu ja hiinlaste arvukus juba suurem kui kohalik elanikkond. Selles pole midagi imekspandavat, kui arvestada, et näiteks Primorje krais, kus paikneb ka Vladivostok, on elanikke umbes kaks miljonit, kuid teisel pool piiri asuvas Hiina Heilongjiangis elab rohkem kui 38 miljonit inimest.

Hiinlasi hinnatakse nii Kaug-Idas kui ka üldse Venemaal nende töökuse pärast. Ja muide, uuringud näitavad, et paljud jõukad venelased on hakanud lapsehoidjateks palkama hiinlannasid, kes on nüüd arvukuselt prantslannade järel teisel kohal.

Kaug-Idas on levinud ka segaabielud kohalike venelannade ja hiina meeste vahel. Lapsed neis perekondades kasvavad valdavalt hiinlasteks. Näiteks Juudi autonoomse oblasti puhul on välja arvutatud, et piisaks 10 000- st hiinlasest, kes omandavad Venemaa kodakondsuse, et järgmise 10–15 aastaga moodustaksid hiinlased seal enamuse. Praegu on seal elanikke umbes 144 000 ja öeldakse, et hiinlasi on rohkem kui juute, kes vabariigile nimetuse andsid.

See autonoomia on üks piirkondi, mis on pälvinud Hiina erilise tähelepanu. Aastal 2024 oli sealne majanduskasv 4,4 protsenti ja see ei tulenenud sugugi Moskva tegevusest. Juba 2012. aastal ütles sealne kuberner Vinnikov, et majanduslikult on autonoomia seotud rohkem Hiina kui Venemaaga. Pärast 2022. aastat on Hiina osakaal kohalikus majanduses tõusnud 98,6 protsendini. Põhjus lihtne: autonoomias on üle 20 erineva vajaliku maavara, muuhulgas grafiit, talk, kuld, fosfaadid, teemandid, plaatina, pluss veel süsi ja palju muud.

Teine Hiinale huvi pakkuv piirkond on Saha ehk Jakuutia. Mullu septembris sõlmis Saha koostöölepingu Venemaal tegutsevate Hiina ettevõtete ühinguga. Hiina ongi kujunenud Saha üheks peamiseks välispartneriks, selle arvele läheb 45 protsenti Saha väliskaubandusest. Ja sealsed elanikud on hakanud eelistama puhkereisideks Hiinat ja kiirelt on kasvanud ka Hiina turistide arv.

Saha puhul toonitab Peking eelkõige tõika, et suuruselt on see Hiina järel teine kollase rassi eluala. Ehk neil on rassiline sugulus. Kuid Hiina eelistab seal pehme jõu kasutamist. Selle tulemuseks on hiina keele õppimise kiire laienemine, 33 Saha koolis on see esimene võõrkeel. Muuhulgas vaatab Peking üsna soosiva pilguga ka võimalusele, et tema kohalolek aitab kasvatada Saha sõltumatust Moskvast.

Kolmas ja ehk enim vastuolusid tekitav piirkond on Tõva Vabariik, mis oma budistliku identiteediga on justkui puhver Venemaa, Mongoolia ja Hiina vahel. Moskva püüab kõigiti hoida vabariiki majanduslikus sõltuvuses, kasutades eelkõige keskusest jagatavaid toetusi. Kuid Hiina mõju on seal vaieldamatu.

Tõvast on muide pärit ka endine kaitseminister ja Putini pikaajaline lojalist Sergei Šoigu. Ja muuhulgas tasub märkimist, et Tõvas on avastatud suured liitiumi leiukohad. See on üks osa Vladimir Putini pakkumisest ameeriklastele, et koos haruldasi maavarasid kaevandada. Koostöö ameeriklastega aitaks ehk Hiinat sealt pisut eemal hoida. Samal ajal on Moskva avaldanud Pekingile soovi saada nende maavarade töötlemise tehnoloogiat. Kohalikud võimud ise on Tõvas aga selgelt välja öelnud, et nende välismajanduse prioriteedid on Kasahstan, Mongoolia ja Hiina.

Venemaal on tervikpildis hakanud Hiina mõju ka muret valmistama, kuigi sõltuvuse tõttu Pekingist ei soovita seda liigselt reklaamida. Hiina piirab mitmete tipptehnoloogiliste toodete eksporti Venemaale, aga veab sealt välja Vene sõjatehnoloogilisi näiteid, et neist oma toodete jaoks vajalikku eeskuju leida. Hiina sõidukid on Venemaal kohaliku toodangu üldse kõrvale tõrjunud, Hiina saadab Venemaale ka spioone ja nii edasi.

Tervikuna on Vene-Hiina kaubavahetus suurtest sõnadest hoolimata näidanud eelmisel aastal kiiret allakäiku. Kuigi Ukraina sõjas on Hiina abi ehk isegi kasvanud. Üldiselt on aga Venemaa üha enam Hiina tooraineripats ja viimane ehk lihtsalt ootab, millal vili küpseb ning Kaug-Ida näol talle sülle kukub.

Et seda ka Moskvas paljud mõistavad, ilmestab "Rosnefti" pealiku Igor Setšini tõdemus, et Venemaa on muutunud Hiina jaoks "energeetiliseks riisikausiks", mida Peking käes hoiab ja mida Moskva peab nafta ja gaasiga täitma.

Viited lugemishuvilistele

• Kitaizatsiya: China in Russia, Newsletter, Issue No.5
• Kitaizatsiya: China in Russia, Newsletter, Issue No.4
• Kitaizatsiya: China in Russia, Newsletter, Issue No.3
• Kitaizatsiya: China in Russia, Newsletter, Issue No.2
• New from Saratoga! Kitaizatsiya: China's Expanding Role in Russia
• Российские элиты начали нанимать китайских нянь для своих детей - Русская служба The Moscow Times
• Сечин назвал Россию "миской риса в руках Китая" – заявление вызвало скандал у Z-блогеров - | Диалог.UA
• "Россия в слабом положении": Тайвань предложил Китаю отобрать Дальний Восток - Газета.Ru
• www.fom.ru Китайцы на Дальнем Востоке