Neljapäeva hommikul kogunes Stenbocki maja ette Keskerakonna meeleavaldusele mõnikümmend inimest, kes on vastu tasulise ühistranspordi kehtestamisele lastele ja pensionäridele.

"Arvestades olukorda, kus on kehtestatud ka automaks, siis mida rohkem me suudame ühistransporti raha tagada, seda parem on ja loomulikult me peaksime tagama inimestele tasuta sõidu, olenemata vanusest. Praegune valitsus on võtnud suuna, kus maksustatakse nii autosõitu kui ühiskondlikku transporti," ütles riigikogu liige Lauri Laats (Keskerakond).

Eelmisel nädalal valitsuse kabinetiistungil tutvustatud ühistranspordireformi kava järgi peaksid lapsed ja pensionärid tulevikus maakonnabussides sõitmiseks ostma 15-20-eurose kuukaardi või 50-60-sendise üksikpileti. Peaminister Kristen Michali (Reformierakond) sõnul pole need summad aga lukus ja pileti kehtestamise laiem eesmärk polnud raha kogumine. Pigem sooviti teada saada, kes ja kus liigub.

"Ma olen öelnud ja minister Terras on ka nüüd hilisemalt välja öelnud, et see võib ka olla nulleurone pilet või üheeurone kuupilet, et kellelgi rahalist muret ei tekiks- lastele ja pensionäridele - ja kui on teada, kes ja kus liigub, siis on võimalik muuta see liinivõrk optimaalsemaks," lausus Michal.

Michali kinnitusel ollakse valitsuses üksmeelel, et ühistranspordireformi on vaja ja sellega liigutakse kindlasti edasi. Samas on üksikasjad vaja veel läbi vaielda. Sealhulgas, kuidas hoida nelja aasta jooksul kokku kuni 25 miljonit eurot.

"Me peame vaatama tervikuna, kuidas me seda ülejäänud kokkuhoidu sisustame, kas siis riigieelarve abiga või siis ka liinivõrgu ülevaatamisega, ühtlasi ka ühistranspordikeskustega koostööd tehes seda asja efektiivistades," sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).

"Kokkuhoid tulebki saavutada sellega, et vaadatakse üle, kuidas liinivõrk kujuneb ja tegevusi tehakse, et võib-olla ei õnnestu ka kogu kokkuhoidu saavutada. Ega me täna ette ei tea. Kõigepealt plaanime ära, milline see optimaalne liinivõrk on ja kui see kokkuhoid tuleb, siis ikkagi selle arvelt, et tühjana sõitvaid või mittevajalikke liine saab sulgeda," sõnas Michal.

Michali sõnul võib teatud kohtades ka liine juurde tulla. Olulist rolli mängib ka raudteetaristu valmimine.

"Siin peaks just kokku rohkem siduma bussi- ja raudteetransporti. Praegu on nad pigem eraldi käsitletud. Kui nüüd raudteetaristus saavad need elektrifitseerimistööd tehtud, siis on hoopis uus olukord - meil on rohkem ronge. Siis on eriti oluline just need bussi- ja raudteeliinid kokku panna," ütles taristuminister Kuldar Leis.

Välistatud ei ole ka teatud ühistranspodikeskuste liitmine ja nõudepõhise transpordi juurutamine hajaasustusega piirkondades.

Kagu ühistranspordikeskuse juht: reformi käigus võivad kõige valusamalt pihta saada hajaasustuse omavalitsused

Ühistranspordireformi käigus saaks kõige valusamalt pihta äärealade omavalitused, kus inimesed elavad hajali ja liinivõrk on kallis. Kagu-Eesti näitel ei nähta ka seda, et pileti kehtestamine, mis seal puudutaks 64 protsenti bussiliinide kasutajatest, muudaks teenuse paremaks.

Põlva- ja Võrumaal haldab bussiliiklust Kagu ühistranspordikeskus, mille 349 liinil sõitvad bussid läbisid möödunud aastal 4,6 miljonit kilomeetrit. Teenusele kulus 5,85 miljonit eurot, millest vaid viis protsenti kattis piletitulu. Pileti kehtestamine pensionäridele ja lastele Kagu ühistranspordikeskuse juhi hinnangul erilist efekti ei annaks.

"Riik on ka välja öelnud, et selle nii-öelda eeldatav mõju oleks umbes kolm miljonit eurot piletitulu. Kui me teame, et ühistranspordile kulub siin umbes 75 miljonit, siis ta on piisaks meres," lausus Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar.

Põlvamaa elanik Ellen sõidab ühistranspordiga kaks või kolm korda nädalas. Pileti kehtestamisel muretseb ta ennekõike koolilaste pärast.

"Ma saan aru, kui on pensionärid või kooliõpilased on ju aastaid sõitnud oma piletiga ju, no selle vastu ma küll oleksin, et aga no iseendale, eks ikka mõtled, kuidas käia ja kuidas olla ju," sõnas bussisõitja Põlvamaal Ellen Lüüs.

"Kooliõpilastele ei ole küll vaja panna piletihinda. Pensionärid, ma arvan, jõuavad maksta," ütles bussisõitja Leo.

"Ta võib ju olla, aga häiriv on, kui lastele või õpilastele pannakse peale. Maalapsed tahavad huviringides käia. Mõtle, ta peab selle eest ju maksma ehk selle võiks ära jätta," lausus ühistranspordi kasutaja Inga Hernits.

Saare hinnangul võivad ühistranspordireformi käigus kõige valusamalt pihta saada just hajaasustuse omavalitsused.

"Inimesed paiknevadki nii hajali ja seal on teenuse korraldamine kallim. Planeeritav ühistranspordireform liigub pigem seda teed, et maakondlikust liinivõrgust on kujunemas liinivõrk, mis pakub kiireid ja mugavaid ühendusi oluliste tõmbekeskuste vahel. Selline perifeeria teenindamine, kus elab vähe inimesi, pigem nähakse, et selle teenuse osutamine liiguks rohkem kohalike omavalitsuste õlule. Kui tuleb kokkuhoidmise kohustus, siis me hakkame pigem vaatama sinnapoole, kus on ühendusi palju ja kus saab teenust vähendada selliselt, et säiliks elementaarne vajadus," ütles Saar.