Trump jätkab püüdlusi Gröönimaa omandamiseks ning teatas möödunud nädalavahetusel, et alates 1. veebruarist kehtestatakse Taanile, Norrale, Rootsile, Prantsusmaale, Saksamaale, Suurbritanniale, Hollandile ja Soomele 10-protsendiline tollimaks. Alates 1. juunist peaksid tollimaksud kerkima 25 protsendini. 

Ajaleht The Telegraph kirjutab, et kui Trump peaks oma ähvarduse ellu viima, võib Briti majandus kaotada ligi üheksa miljardit naela. 

Konsultatsioonifirma Capital Economicsi andmetel võiks 10-protsendiline tollimaks vähendada Briti SKP-d umbes 0,1 protsendi võrra. 25-protsendiline tollimaks vähendaks SKP-d 0,2-0,3 protsenti. 

Ökonomist Neil Shearing ütles, et poliitilised tagajärjed oleksid palju suuremad kui majanduslikud.

"Iga USA katse Gröönimaa jõuga hõivata või Taanit sundida territooriumi loovutama lööks kiilu transatlantilistele suhetele. See tekitaks NATO-le potentsiaalselt korvamatut kahju. Kuigi Euroopa valitsused on näidanud  üles valmisolekut USA-ga kompromissile jõuda sellistes küsimustes nagu kaubandus, kaitsekulud ja Ukraina, siis Gröönimaa suveräänsus pole tõenäoliselt läbiräägitav," ütles Shearing. 

Shearing tõi välja, et ilma Gröönimaa suveräänsuse üleandmiseta oleks Euroopa ilmselt valmis tegema ulatuslikke järeleandmisi ning Trump saaks sellist kokkulepet esitleda võiduna.

Uudisteagentuur Reuters kirjutab, et ekspordile suunatud majanduse tõttu on ka Saksamaa Trumpi tollide suhtes haavatav. Kui globaalne majandus jaheneb, siis see vähendab nõudlust selliste kaupade järele nagu autod, masinad ja kemikaalid.

Saksamaa tööstuse esindajad reageerisid seetõttu Trumpi ähvardustele raevukalt. 

"Kui EL annab siin järele, siis julgustab see USA presidenti esitama järgmist naeruväärset nõudmist," ütles Saksamaa inseneride ühingu VDMA president Bertram Kawlath.

Trumpi praegune tollipoliitika on juba kahjustanud Saksamaa ekspordist sõltuvat majandust. Saksamaa eksportis 2025. aasta jaanuari ja novembri vahel USA-sse veidi üle 135 miljardi euro väärtuses kaupu, mida on üheksa protsendi võrra vähem kui 2024. aastal. USA on sellest hoolimata endiselt Saksamaa peamine välisturg.

Saksamaa autotootja Volkswagen hindab, et 2025. aastal läksid tollid firmale maksma kuni viis miljardit eurot. Viimane Trumpi ähvardus lükkas Saksa autotootjate aktsiad ka punasesse.

Saksamaa ühe suurima ametiühingu IG Metall juht Thorsten Groeger hoiatas veel, et veelgi kõrgemad tollid võivad ohustada Euroopa suurima majanduse taastumist. 

"Selline USA kaubanduspoliitika vorm ei too võitjaid. See kahjustab nii tarbijaid, töötajaid kui ka ettevõtteid, seda mõlema pool Atlandi ookeani," ütles Groeger.

Tollitüli on raputanud ka Euroopa finantsturge. Prantsuse pealinna Pariisi aktsiaindeks CAC 40 langes 1,7 protsenti,  Frankfurdi DAX 30 langes 1,4 protsenti, üeeuroopaline indeks Stoxx Europe 600 langes 1,6 protsenti. Londoni börsil läks paremini kui teistel Euroopa turgudel, sest seda toetas kaevandus- ja kaitsefirmade aktsiate tõus.

Trump ise osaleb sel nädalal Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil ning peaks seal kohtuma Euroopa liidritega. Esmaspäeval avaldatud sõnumis ütles Trump Norra peaministrile Jonas Gahr Storele, et pärast Nobeli rahupreemiast ilmajäämist ei pea ta mõtlema ainult rahu peale.

"Arvestades, et teie riik otsustas mulle Nobeli rahupreemiat 8+ sõja peatamise eest mitte anda, ei tunne ma enam kohustust mõelda ainult rahule," seisab Trumpi sõnumis. Trumpi sõnul pole maailm turvaline, kui USA-l pole täielikku kontrolli Taani autonoomse piirkonna Gröönimaa üle. Store kinnitas Norra meediale, et sai Trumpilt sellise sõnumi.