Kohtuotsuses seisab, et PPA ei rahuldanud üle-eelmisel aastal Eestis rahvusvahelise kaitse ja elamisloa saanud transsoolise Vene kodaniku perekonna taasühinemise taotlust.

Nimelt on nii kaebaja kui ka tema partner transsoolised naised ning neil puudus võimalus Venemaal abielluda või kooselu registreerida, sest seal pole see samasoolistel isikutel lihtsalt võimalik.

PPA oli taasühinemise taotluse eitavas vastuses leidnud, et transnaisi võis pidada elukaaslateks. Näiteks olid nad pidanud pikaajalist sõnumivahetust ja koos reisinud.

Samas ei saanud PPA hinnangul Venemaal viibivat elukaaslast seaduste järgi pidada pagulase staatuse saanud välismaalase pereliikmeks.

PPA Põhja prefektuuri rändemenetlustalituse juht Steve Luksi sõnas, et neile on arusaadav kahe inimese soov koos olla, kuid PPA peab lähtuma vaid seadustest.

"Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse järgi on perekonna taasühinemise õigus neil, kes on juba seaduslikus abielus või kooselus ja teistele see ei laiene. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist samasoolise või heteropaariga. Juhul, kui seadusliku abielu või kooselu tingimus ära kaotada, võib see kaasa tuua juhtumeid, kus keegi hakkab pahatahtlikult seda võimalust ära kasutama," selgitas Luks.

Luksi sõnul ei muuda tõik, et tegemist on seksuaalvähemuste hulka kuuluva paariga, PPA jaoks midagi.

"Sarnaselt samasooliste paaridega võivad ka heteroseksuaalsed paarid seista silmitsi olukorraga, kus abielu sõlmimine päritoluriigis võib formaalselt olla lubatud, kuid pole tagakiusu või muu põhjuse tõttu võimalik," ütles ta.

Paari kohtus esindava Eesti inimõiguste keskuse sõnul vajaks järeleaitamist ka hetkel kehtiv seadus.

"Kehtiva seaduse nõue - sõlmida abielu või kooselu enne Eestisse saabumist - on ette nähtud elamislubade andmise piiramiseks isikutele, kes ei ole tegelikult omavahel kooselule või abielule omaselt tihedalt seotud. Abielu või kooselu sõlmimise nõuet ei pea samast soost kooselupartnerite võrdseks kohtlemiseks kaotama, vaid seadusesse on vaja sätestada erand nendele inimestele, kelle abielu või kooselu on jäänud sõlmimata üksnes nende koduriigi diskrimineeriva piirangu tõttu," selgitas keskuse kommunikatsioonijuht Ave Anniste ERR-ile.

Tallinna ringkonnakohus saatis rahuldatud apellatsioonikaebuse riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumisse, kus otsustatakse, kas seadusesäte, millest PPA menetluses lähtus, võib olla põhiseadusega vastuolus.

Pärast riigikohtu otsust on PPA-l 30 päeva aega, et otsus edasi kaevata.