Elektrilevil võtab uute arvestite paigaldamine arvatust kauem aega
Uued kaugloetavad elektriarvestid, mis võimaldavad 15 minuti põhist börsihinna jälgimist, paigaldab Elektrilevi kõigile tarbijatele alles 2035. aastaks, mitte 2030. aastaks, nagu esialgu plaanitud. Tänaseks on uue arvesti saanud 110 000 tarbijat.
Eurodirektiivi järgi tuleb tunnipõhiselt tarbimist arvestavad elektrimõõturid vahetada välja 15-minutiste arvestite vastu. See muudaks tarbimise juhtimise täpsemaks, pealegi läks elektriturg eelmisel aastal üle 15-minutisele arvestusele.
Valitsuse otsusel lükatakse uute kauglugemisseadmete paigaldamise tähtaega 2030. aastalt edasi 2035. aastale.
Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles, et kuna Eesti läks alles kümne aasta eest üle digitaalsetele kaugloetavatele arvestitele, siis on mõistlik neid eluea lõpuni töös hoida.
"Kõik suured elektritarbijad ja kõik elektritootjad omavad täna Eestis juba sellist arvestit, mis mõõdab elektrit 15 minuti täpsusega," ütles Härm. "See on ka valitsuse otsuse väga positiivne mõju: kui Elektrilevil on üle 700 000 arvesti, siis nendest 110 000 on täna juba 15 minuti täpsusega ja ülejäänutel pole tegelikult seda vajadust täna veel."
Aeguvate arvestite vahetamine käib kogu aeg. Paraku on hakanud petturid seda ära kasutama.
"Elektrilevi vahetab igapäevaselt arvesteid välja, aga kui Elektrilevi elektrik tuleb arvestit vahetama, ei küsi ta kunagi kliendi käest raha ega PIN-koodi," hoiatas Härm.
Alexela energiakaubanduse juhi Kalvi Nõu sõnul jälgivad suurtarbijad elektrihinda kogu aeg, kuid kodutarbijatel pole mõõturi vahetamisega kiiret.
"Kes on täna fikseeritud hinnaga lepingus, nende jaoks ei muutu mitte midagi. Kellel on börsihinnaga leping, nendel klientidel on sisuliselt väike vahe, kas nad saavad tunni sees 15 minuti kaupa oma tarbimist natuke optimeerida, aga sisuline vahe on väga-väga minimaalne," ütles Nõu.
Lõpptähtaja edasilükkamine aitab kulusid kokku hoida, ütles kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.
"Ei ole mõistlik siin kiirustada, kuna kogu see kulu läheb ju võrgutasudesse," selgitas Lehtmets. "Kui me läheme üle natukene mõistlikuma ajakavaga, võimaldab see 100-miljonilist investeeringut ajatada pikema aja peale, vähendada survet võrgutasudele ja hoida tarbijale kokku 5,4 miljonit."
Eurodirektiivi täitmisega on Eesti esirinnas, lisas Lehtmets. Euroopas on riike, kus kasutatakse veel analoogarvesteid ja näitu esitatakse üks kord aastas.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK








