Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart sõnas: "On positiivne, et pered ja haridus, mis vajavad praeguses demograafiakriisis erilist tähelepanu, on saanud oluliseks osaks selle aasta linnaeelarvest. Tõstame toetusi ka eakatele ning läheme edasi suurprojektidega nagu olümpiaujula. Linnaruumis on plaanis oluliselt parandada aastaringset heakorda. Oluline on ka see, et tasuta ühistransport jätkub ning sügiseks taastub trolliliiklus."

Linnavolikogu aseesimees Sven Sester kinnitas, et Tallinna 2026. aasta eelarve fookuses on haridusvaldkond ja perede kindlustunne. 

"Õpetajate 100 euro suurune palgalisa toetab haridusvaldkonna töötajate järelkasvu ning rekordilised 10,2 miljonit eurot on ette nähtud eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks. Lisaks renoveeritakse varasemast suuremas mahus koole ja lasteaedu, et tagada kaasaaegne õpikeskkond," ütles Sester.

Linna 2026. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 1,2 miljardit eurot. Tulude kasv võrreldes 2025. aasta esialgse eelarvega on 6,4 protsenti ehk 70,6 miljonit eurot ning võrreldes 2025. aasta täpsustatud eelarvega 5,5 protsenti ehk 61 miljonit eurot. Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks (781,2 miljonit eurot), riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused (188,3 miljonit eurot), linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu (112,4 miljonit eurot), maamaks (36,4 miljonit eurot) ja saadav välisrahastus (9,5 miljonit eurot).

Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2026. aasta eelarves kavandatud 1,1 miljardit eurot, mis on 7,6 protsenti enam kui 2025. aasta esialgses eelarves ja 5,6 protsenti enam kui 2025. aasta täpsustatud eelarves kavandatud. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud (42 protsenti), järgnevad liikuvuse valdkonna kulud (18 protsenti) ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud (15 protsenti), mis kokku moodustavad 75 protsenti kulude kogumahust.

Investeerimistegevuseks on 2026. aasta eelarve eelnõus ette nähtud 195,6 miljonit eurot. Investeeringutest on valdkondlikult suurima osakaaluga haridus (45,7 protsenti), liikuvus (15,2 protsenti), sotsiaalhoolekanne ja tervishoid (9,2 protsenti) ning sport ja liikumisharrastus (6,8 protsenti), mis kokku moodustavad üle 75 protsenti investeeringute kogumahust.

Peale esimest lugemist on linnavolikogu liikmetel, linnaosakogudel, fraktsioonidel, linnavolikogu komisjonidel ja linnavalitsusel õigus esitada eelarvesse muudatusettepanekuid. Esitamise tähtaeg on 26. jaanuar.