Samal ajal jätkas Venemaa oma sõjaliste edusammude liialdamist, püüdes luua tõele mitte vastavat muljet oma suurest ülekaalust ja peatamatust edenemisest.

"Möödunud nädalal kahanes keskmine ööpäevane lahingukokkupõrgete arv 150-ni. Nädal varem oli see olnud umbes 170. Selle põhjuseks on külm ilm. Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus jätkuvalt Pokrovsk-Mõrnohradi, Huljaipole ja Kostjantõnivka suunal. Venemaa üksused suutsid mõnevõrra edeneda Harkivi ja Zaporižžja oblastis, Pokrovski, Kostjantõnivka, Slovjanski ja Lõmani suunal," rääkis Kaju.

Ukraina relvajõud jätkasid aktiivset kaitsetegevust kogu rinde ulatuses, liikusid edasi Kupjanski suunal ning sooritasid vasturünnakuid Venemaa üksuste edenemise tõkestamiseks. Ukraina viimase nädala märkimisväärseimad kaugmaa-täpsuslöögid toimusid sihtmärkide vastu Kapustin Jari polügoonil, kust Venemaa on Ukraina pihta lasknud keskmaarakette Orešnik, ning naftatöötlemistehaste vastu Saraatovi oblastis ja Krasnodari krais.

Venemaa lasi õhurünnakute käigus välja ligi 1000 drooni ja 40 eri tüüpi raketti.

"Sihtmärkideks olid valdavalt Ukraina kriitiline taristu ja tööstusobjektid, aga palju tabamusi said ka elumajad, mis mõjutab tsiviilelanikkonda. Venemaa püüdis 9. jaanuari õhurünnaku ning järgnenud rünnakutega süvendada Ukraina energiasüsteemile tekitatud kahju, et vallandada Ukrainas humanitaarkatastroofi," lausus Kaju.

Venemaa drooni- ja raketilöökides said kannatada Kiiev ja Kiievi oblast ning Harkivi, Sumõ, Odessa, Tšernihivi, Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastid.

"Nädala kõige intensiivsema õhurünnaku käigus lasi Venemaa Ukraina pihta 339 drooni ja 34 eri tüüpi raketti. Ukraina võimud olid selleks ajaks juba suutnud likvideerida suure osa eelnenud nädalal Kiievi energiasüsteemile tekitatud kahjust ja ka Ukraina õhukaitse moonavarud olid saanud täiendust. Seetõttu olid rünnaku käigus Ukraina pealinnale tekitatud kahjud potentsiaalsest väiksemad. Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis vooluta 335 000 majapidamist, kuid juba hommikuks said ligi pooled neist voolu tagasi," rääkis Kaju.

Sellegipoolest on olukord Kiievis ning mõnedes teistes Ukraina linnades ja regioonides tõsine. Ukraina valitsus teeb koos toetajariikidega suuri pingutusi olukorra parandamiseks. Tänavune talv on üks viimaste aastate külmemaid talvesid Ukrainas ning Venemaa tegevus Ukraina energiataristu ründamisel paneb tsiviilelanikkonna raskesse olukorda.

Venemaa on kasutanud rünnakutes droone ja rakette, mis on valmistatud rünnakule eelnenud või rünnaku toimumise kuul. See annab ettekujutuse, kui suuri koguseid ründevahendeid saab Venemaa Ukraina vastu tõenäoliselt kasutada.

"Venemaa katset tekitada läbi energiataristu ründamise Ukrainas humanitaarkatastroofi on võimalik nurjata, arendades Ukraina õhukaitset ja rakendades uusi õhutõrjevahendeid. On tähtis, et lisaks sõjalisele abile jätkuks rahvusvahelise abi osutamine ka Ukraina energeetikale," võttis Kaju teema kokku.