USA president Donald Trump rääkis Davosist lahkudes Gröönimaa osas tehtud kokkulepetest küll võidukalt, kuid laveeris lennukipardal ajakirjanike konkreetsetest küsimustest kõrvale.

"Kõike, mida me tahame. Me kõik hakkame koos töötama ja tegelikult on ka NATO meiega seotud. Me teeme seda osaliselt koostöös NATO-ga," vastas Trump ajakirjaniku küsimusele, kas leping annab USA-le maa omandiõiguse.

Kuigi Trumpi taganemine otsestest sõjalistest ähvardustest pani mitmed eksperdid Washingtonis kergendunult hingama, tuntakse siiski muret poliitika pikaajalise mõju pärast USA suhetele Euroopa liitlastega.

"Ma arvan, et Gröönimaa episood kinnitas eurooplastele midagi, mida nad tegelikult juba varem teadsid, kuid nüüd sai see kristallselgeks: sellele administratsioonile ei saa loota," lausus endine USA suursaadik Ukrainas William B. Taylor.

"Minu jaoks näib see tõelise pöördepunktina. Eurooplased tulid kokku ja otsustasid, et nad ei soovi Ameerika presidendiga kaasa minna. See on tegelikult üsna erakordne," ütles välispoliitika ekspert Jill Dougherty.

Ekspertide hinnangul võtsid arutelud Gröönimaa üle hetkeks tähelepanu sõjalt Ukrainas, kuid usutakse, et Valge Maja fookus nihkub nüüd taas Ukraina poole.

"Davosile pandi väga suured lootused. Tean, et nii ukrainlased kui ka ameeriklased töötasid seal väga intensiivselt. Ja siis ilmus äkki Gröönimaa. Täiesti ilma põhjuseta. See oli kunstlikult tekitatud kriis, mida polnud kellelegi vaja, välja arvatud ühele mehele," sõnas Taylor.

Trumpi administratsiooni ettearvamatu stiiliga harjutakse Euroopas jätkuvalt. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on saanud mitmeid õppetunde ning nüüdseks on selge, et suhtlus Trumpiga ei saa toimida samadel alustel nagu Bideni ajal.

"Ukrainlastel oleks parem rõhutada oma lööke Venemaa vastu ja näidata oma tugevust, mitte mängida ohvrirolli. Nad peaksid olema enesekindlamad
ning oma jõudu selgemalt demonstreerima," lausus Briti Columbia Ülikooli analüütik Ibrahim Muradov.

Samal ajal tõdevad eksperdid, et USA mõju Ukrainas väheneb ning Euroopa roll ja vastutus kasvavad.

"Loomulikult soovib Donald Trump teha sõjale lõpu. Ma ei ütleks, et USA-l pole enam mõjuvõimu, kuid selle mõju on vähenemas, samal ajal kui Euroopa oma kasvab. Eriti pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid lõpetasid otsese sõjalise abi andmise Ukrainale," sõnas Pennsylvania Ülikooli analüütik Mitchell A. Orenstein.

Millist taktikat Valge Maja edaspidi kasutab, pole siiski selge. Ekspertide hinnangul on soov sõda lõpetada siiras, kuid konkreetne plaan puudub.