Umbusaldamise poolt hääletas kohal viibinud 88 saadikust 35 saadikut. Vastuhääli ei olnud ning hääletusel ei osalenud 53 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 saadiku häält. Kes saadikutest kuidas hääletas või hääletamata jättis saab täpsemalt vaadata siit.

Umbusaldamise algatasid riigikogu saadikud opositsiooni kuuluvatest Keskerakonnast, Isamaast, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Avaldust tutvustanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets märkis, et umbusaldusavaldus ei puuduta ainult Terrast, vaid kaudselt ka valitsuse poliitikat.

Umbusalduse põhjuseks tõid saadikud plaani hakata küsima lastelt ja pensionäridelt piletiraha maakonnaliinidel sõitvates bussides. Umbusaldusavalduse algatajate sõnul halvendab see eelkõige haavatavate ühiskonnagruppide toimetulekut.

"Ma meenutan, et regionaal- ja põllumajandusministri üks olulisemaid ülesandeid on seista tasakaalustatud Eesti arengu eest. See väljakäidud plaan, mis puudutab lastelt ning pensionäridelt piletiraha kogumist maakonnaliinidel sõitvates bussides, tähendab tegelikult järjekordset hoopi väga paljuski just sellelesamale regionaalarengule, mis on pandud sellele ametikohale ülesandeks seista just nende teemade eest," sõnas Läänemets.

Ühtlasi heitsid opositsioonipoliitikud ette, et Varude Keskuses ei ole tagatud valitsuse seatud siht kindlustada toiduvaru kogu elanikkonnale kaheks nädalaks.

"Hoolimata sellest, et toiduvaru peab olema kindlustatud kogu elanikkonnale 14 päevaks, ei ole see riigikontrolli auditi põhjal nii, vaid praegune toiduvaru on 10 protsendile toitu 30 päevaks. Ja mure on selles, et – vähemalt riigikontroll ei tuvastanud – millisest eesmärgist või õigusaktist selline tegevus tuleneb," lausus Läänemets. 

Regionaal- ja põllumajandusminister Terras ütles riigikogu ees kõneledes, et tema poolt tõstatatud murekohad reformi õigustamiseks on olnud nii riigikontrolli kui ka riigi dokumentides aastaid kirjas olnud. "Ma ei ole neid välja mõelnud. See arutelu ei ole algust saanud soovist kelleltki midagi ära võtta, see on alguse saanud vajadusest juhtida päriselt toimivat teenust," sõnas ta.

"Minu vastutus ei ole müüa lihtsat loosungit, vaid öelda ausalt, kus süsteem enam ei tööta," ütles Terras. "Eurone pilet ei ole omaette eesmärk, vaid tööriist, et hoida liinivõrku alles, avada uusi ühendusi seal, kus neid päriselt vajatakse, ja vältida kõige halvemat valikut, liinide vaikset kadumist. Buss, mis ei tule, on inimesele alati valusam kui sümboolne omaosalus. Selle valiku eest ma vastutan ja selle loogika eest ma seisan."

Terras tõdes, et Eesti Varude Keskus tagab varu vaid 10 protsendile elanikkonnast. "See on olnud pragmaatiline lahendus olukorras, kus raha pole. Aga me ei saa eeldada, et ametnikud lahendavad poliitilist vastuolu. Kui me tahame päriselt 14 päeva varu kõigile, siis tuleb see poliitiliselt otsustada ja kinni maksta," ütles minister.

Regionaalminister täheldas, et Eesti Varude Keskus kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, samal ajal on toidupoliitika regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutusalas.

"Olen teinud ettepaneku kaaluda Eesti Varude Keskuse toomist regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. See looks ühtse ahela põllust kuni kriisivaruni. See lõpetaks olukorra, kus strateegilised otsused venivad ametkondade vahel ja vastutus hajub," sõnas ta.

"Umbusaldus väidab, et minister ei ole suutnud tagada kriisivarusid. Riigikontroll ütleb midagi muud. Probleem ei ole ühe ministri tegevuses, vaid selles, et riiklikud eesmärgid, vastutus ja raha ei ole omavahel kooskõlas. Riigil on aastaid kehtinud eesmärk tagada kogu elanikkonnale 14-päevane toiduvaru, kuid selle eesmärgi täitmiseks ei ole tehtud vastavaid rahastusotsuseid ega määratud sellele selget vastutajat," rääkis Terras.

Eelmisel neljapäeval lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu kavas olnud Terrase umbusaldusavalduse arutelu edasi.