Serbiat on üle aasta raputanud viimaste aastakümnete suurimad protestid. Alguse said need katusevaringust riigi suuruselt teise linna Novi Sadi raudteejaamas, mis tappis 16 inimest.

Jaama renoveerimine Hiina Vöö ja Tee programmi raames oli olnud üks riigi taristu-uuenduse lipuprojekte.

Traagilise õnnetuse järel vaatasid paljud inimesed riigijuhtide poole.

"See tragöödia ei olnud õnnetus. See on süsteemi tulemus, kus välditakse vastutust, kus korruptsioon jääb karistuseta ja kus kodanikelt oodatakse vaikimist. Aga vaikimist ei ole enam," sõnas jurist Tanja Arsic.

"Ma näen eelmist aastat lootust täis olevana, sest inimesed tõusid lõpuks üles, ma ei ole kunagi sellist rahvahulka tänavatel näinud oma sünnist alates ehk 30 aasta jooksul," märkis meeleavaldaja Nastasija Deretic.

Tudengite veetud protestide nõudmiste keskmes on nüüdseks puhastus riigisüsteemis ja erakorralised valimised.

Eestit külastanud Serbia parlamendi esimees Ana Brnabic ütleb, et erakorralised valimised sel aastal tulevad. Samas leiab ta, et protestijad on poliitiliste nõudmisteni jõudnud suuresti põhjuseta.

"Samasugused tragöödiad on juhtunud ka teistes riikides Euroopa Liidus. Sillavaringus Itaalias hukkus üle 30 inimese, uus terminal varises kokku Pariisi Charles de Gaulle'i rahvusvahelises lennujaamas. On juhtunud mitmesuguseid õnnetusi. Keegi ei tulnud tänavale protestima, et see juhtus korruptsiooni tõttu. Kõik nõudsid õiglust ja seda õigusega, aga keegi ei nõudnud erakorralisi parlamendivalimisi või ei süüdistanud kogu valitsust selles, et veri on meie kätel," sõnas Brnabic.

Transparency Internationali korruptsioonitaju indeksi järgi on korruptsioon Serbias siiski terav probleem – Serbia on 180 riigi seas 105. kohal. Riiki on 14 aastat juhtinud president Aleksandar Vucici Progressiivne partei. Vucic on välispoliitikas laveerinud Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, mille liikmeks Serbia tahab saada.

Aastaid peaministri ametis olnud Brnabici sõnul ei märgata Euroopas sageli mitmesugust Serbia toetust Ukrainale.

"Meil ei ole mingeid probleeme Ukrainaga, nad on meie sõbrad ja liitlased. Kui te vaatate toetuse taset, mida on Ukrainale antud Lääne-Balkanilt, siis 93 protsenti sellest on tulnud Serbiast. Aga seda ei teata hästi, sest keerulistel aegadel nähakse asju mustvalgelt ja inimesed näevad meie poliitika puhul ainult seda, et me ei ole kehtestanud Venemaale sanktsioone," lausus Brnabic.

"Me ei ole sanktsioone kehtestanud, sest me ise oleme kogenud sanktsioone 1990. aastatel ja meie inimesed leiavad, et sanktsioonid ei mõjuta režiimi suutlikkust sõda pidada, vaid mõjuvad enim kõige haavatavamale osale rahvast," selgitas ta.

Ka Ukraina sõda näeb Serbia läbi Kosovo prisma.

"Rahvusvahelise õiguse ja ÜRO harta võtmepõhimõte on rahvusvaheliselt tunnustatud riikide territoriaalne terviklikkus. Seda põhimõtet rikuti Serbias Kosovo tõttu 2008. aastal. Meie silmis avas see Pandora laeka. See tähendas, et ka teiste võimude jaoks sai lubatuks selle põhimõtte murdmine," sõnas Brnabic.

Kuidas sel juhul ikkagi pidanuks rahvusvaheline üldsus tol ajal kaitsma Kosovo inimesi Belgradi vägivalla eest?

"Dialoog, isegi sanktsioonid, aga ÜRO poolt kehtestatud ja kui on vaja sõjalist rünnakut, siis ka seda ÜRO ja ÜRO julgeolekunõukogu kaudu," lausus Brnabic.

Praegu soovib Serbia liikuda edasi Euroopa Liiduga liitumisel. Märk sellest on ka parlamendi esimehe visiit Eestisse, eesmärgiga veenda Serbiasse skepsisega suhtuvaid riike. Järgmine samm on saatkonna avamine Riias.

"Ma olen nõus, et taju Serbiast ei ole olnud parim ja seda mitmetel põhjustel, aga meil pole olnud võimalust sellest avameelselt ja ausalt rääkida ja ma hindan seda, et ma olen saanud seda viimastel päevadel Eestis teha," ütles Brnabic.