"Kui jõuame varem, teeme varem. Sõjalise osaga me oleme sisuliselt valmis, aga riigikaitse arengukava hõlmab endas ka mittesõjalist osa ja selle nii sõjalise kui ka mittesõjalise osa kirjutab lõplikult kokku riigikantselei. Meie vastutada on sõjaline osa," ütles Pevkur teisipäeval ERR-ile.

"Nagu ikka, me vaatame iga nelja aasta tagant otsa natukene detailsemalt ka
kümneaastasele plaanile ja kümneaastane plaan meie vaatest muutub päris palju, kuna meie kaitsesse suunatav raha on märkimisväärselt suurem," sõnas Pevkur.

"Kui praegused prognoosid kehtivad ja tulevased valitsused ja parlament seda põhimõtet viiele protsendile minna ei muuda, siis on meil kasutada kümne aasta peale 27 miljardit ja see annab meile võimaluse teha võimearendused, mis on hädavajalikud nii NATO väevõime eesmärkide täitmiseks kui ka loomulikult oma kaitseplaanide edukaks rakendamiseks vajadusel. See puudutab kõiki väeliike, nii maaväge, õhuväge kui ka mereväge. Ka küberdomeen ei ole kuidagi kõrvale jäetud. Kõik väeliigid saavad tuntava täienduse oma väevõimesse," rääkis Pevkur.

Pevkur arengukava kohta enne valitsusele tutvustamist täpsemaid detaile avada ei soovinud, aga tõi üldisemalt välja laevastiku uuendamise, keskmaa õhutõrje saabumise ning võimalikku ballistilise õhukaitse kasutusele võtmise, mille suhtes käib praegu analüüs.

"Maaväe poole peal kindlasti meie tuleulatus pikeneb. Selliseid konkreetseid võimeid tuleb päris palju juurde," ütles Pevkur.

"Aga väga suur tähelepanu on ikkagi sellel ilma milleta Eestit ei ole võimalik kaitsta ja ilma kelleta ei ole Eestit võimalik kaitsta, ehk siis inimestel. See tähendab seda, et sõjaaja koosseis suureneb, tegevväelaste arv suureneb 500 kuni 600 inimese võrra lähema kümne aasta jooksul. Reservväelastele läheb väga palju tähelepanu, reservväelaste väljaõppele, hukukindlusele. Neid teemasid, mis riigikaitse arengukavas 10 aasta peale on planeeritud, on päris palju," sõnas Pevkur.

Pevkuri sõnul ametikohtade täitmisega probleeme ei teki. "Muidu ma seda ju vabariigi valitsusele ei esitaks kinnitamiseks. Kui me vaatame viimast paari-kolme aastat, siis meil on õnnestunud inimesi juurde värvata sadades, tegevväelastena. Teiseks - hetkel parlamendis olevad kaitseväeteenistuse seadusemuudatused vabatahtliku teenistuse näol näiteks ja ka muud täiendused, mis seal on, annavad võimaluse meile värvata inimesi juurde. Kolmandaks kindlasti oluline märk, mis me tegime eelmise aasta septembrist ära, et me tõstame Kaitseväe Akadeemias vastuvõttu 90 kadeti pealt 150 kadeti peale," lausus kaitseminister.

Pevkur ütles, et arengukava keskendub põhiliselt väeloomele, väevõimetele, väe ülalpidamisele, väe taastamisele ja liitlassuhetele.

Stoicescu: kõige olulisem on rahastamine

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütles, et peab arengukava puhul kõige olulisemaks rahastamise teemat.

"Oleme valitsuskoalitsioonis võtnud vastu otsuse, et riigi eelarvestrateegia perioodil kaitsekulud püsivad vähemalt viie protsendi tasemel SKP-st. Muidu me ei suuda neid vajadusi rahastada. Mis edaspidi juhtub, siis see kava ilmselt peab sellist taset silmas. See sõltub muidugi järgmise aasta valimistulemustest ja sellest, kes moodustab pärast valimisi koalitsiooni ning kuidas nemad suhtuvad riigikaitsesse ja selle rahastamisse. Ma tahaks väga loota, vaadates maailmas ja Venemaaga seoses toimuvat, et me peame olema suutelised sõjalist kaitset soliidselt rahastama vähemalt viie protsendi tasemel," kommenteeris Stoicescu.

Stoicescu rõhutas ka mittesõjalise riigikaitse arendamist. "Ka riigikaitse mittesõjalised võimed, mis seonduvad elanikkonnakaitse ja palju muuga, vajavad püsivat rahastamist. See pool ei ole nii, et oleme investeeringud kõik ära teinud ja edaspidi ujume nende najal. See on üks väga oluline aspekt," märkis ta.

Stoicescu ütles, et Hanno Pevkuri ja kaitseväe juhataja Andrus Merilo ülevaade järgmise 10 aasta jooksul tehtavatest investeeringutest oli julgustav.

"See on väga hästi kasutatud raha, kui suudame need võimed luua," sõnas Stoicescu.