Sõja 1438. päev: Ukrainat tabas elektrikatkestuste laine
Energeetikaminister Deniss Šmõhal teatas laupäeva hommikul Ukraina elektrivõrgus kaskaadkatkestusest, mis järgnes katkestustele Rumeenia ja Moldova ning Lääne- ja Kesk-Ukraina vahelistes ülekandeliinides. Elektrikatkestuse põhjused on veel ebaselged. Venemaa president Vladimir Putini eriesindaja Kirill Dmitrijev kohtus Floridas Ühendriikide ametnikega.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeva, 31. jaanuaril kell 22.30:
- Witkoff: kõnelused Venemaaga Ukraina teemal olid konstruktiivsed;
- Kiievi metroo suleti ajutiselt elektrikatkestuse tõttu;
- Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest;
- Elektrikatkestused kogu Ukrainas;
- Kremli läbirääkija Kirill Dmitrijev kohtub laupäeval Floridas Trumpi meeskonnaga;
- Zelenski Moskvasse ei sõida;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit.
Witkoff: kõnelused Venemaaga Ukraina teemal olid konstruktiivsed
USA erisaadik Steve Witkoff teatas laupäeval, et pidas Floridas konstruktiivseid kõnelusi Venemaa saadikuga osana Washingtoni püüdlustest lõpetada sõda Ukrainas.
Kohtumine toimus vaid päev enne Ukraina ja Venemaa läbirääkijate kavandatud kohtumist Abu Dhabis, et arutada USA toetatud plaani peatada ligi neli aastat kestnud konflikt, mis sai alguse Venemaa sissetungist Ukrainasse.
"Täna pidas Venemaa erisaadik Kirill Dmitrijev Floridas tulemuslikke ja konstruktiivseid kohtumisi osana USA vahendustegevusest Ukraina konflikti rahumeelse lahenduse edendamiseks," postitas Witkoff sotsiaalmeedias.
"See kohtumine julgustab meid, et Venemaa töötab rahu tagamise nimel Ukrainas," lisas ta.
Tema sõnul osalesid kõnelustel ka USA rahandusminister Scott Bessent, president Donald Trumpi väimees Jared Kushner ja Valge Maja vanemnõunik Josh Gruenbaum.
Laupäeva hommikul teatas kõnelustega seotud allikas AFP-le, et need algasid kell 8.00 ja Dmitrijev oli Miamisse saabunud.
Kumbki pool ei avaldanud arutelu üksikasju.
Vene režiimi juhi Vladimir Putini majanduse erisaadik Dmitrijev kohtus Witkoffi ja Kushneriga jaanuari alguses Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumi kõrvalt. Samuti pidas ta detsembris Miami visiidi ajal kõnelusi USA läbirääkijatega Ukraina teemal.
Teine läbirääkimiste voor Abu Dhabis peaks algama pühapäeval, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjas nädala alguses, et see võidakse USA-Iraani kriisi tõttu edasi lükata.
Zelenski ütles laupäevaõhtuses pöördumises, et ka tema läbirääkijad ootavad Ühendriikidelt teavet edasiste kohtumiste kohta.
"Ukraina on valmis töötama kõikides tööformaatides," ütles Zelenski. "On oluline, et oleks tulemusi ja et kohtumised toimuksid. Loodame kohtumistele järgmisel nädalal ja valmistume nendeks."
Ukraina ja Venemaa meeskonnad kohtusid eelmisel reedel ja laupäeval Abu Dhabis oma esimestel silmast-silma läbirääkimistel Trumpi edendatava plaani üle.
Ühendriikide sõnul on mõlemad pooled kokkuleppele lähedal, kuid Kiievi teatel ei ole nad seni suutnud leida kompromissi sõjajärgse lahenduse territoriaalküsimuses.
Kreml teatas reedel, et Putin on Trumpi palvel nõustunud pühapäevani kestva pausiga Kiievi ründamisel.
Kiievi metroo suleti ajutiselt elektrikatkestuse tõttu
Kiievi metroo suleti laupäeval ajutiselt elektrikatkestuste tõttu, teatas operaatorfirma, põhjendades seda hiljutiste Venemaa rünnakutega Ukraina energiataristu vastu.
Kiievi metroo on pealinna elutähtis transpordisoon ning peatab oma tegevuse harva, isegi intensiivse Venemaa pommitamise ajal.
Eelmisel aastal avaldatud andmete kohaselt kasutab metrood iga päev umbes 800 000 reisijat, kellest paljud sõidavad sellega tööle.
Elanikud kasutavad selle 52 jaama ka pommivarjenditena Venemaa rünnakute ajal.
"Väliste toitekeskuste elektrikatkestuse tõttu on metroos ajutiselt peatatud rongiliiklus ja eskalaatorite töö," teatas Kiievi metroo sotsiaalmeedias.
Süsteem toimib varjendina kuni elektrivarustuse taastumiseni, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.
Ukraina elektrivõrgus leidsid laupäeval aset laiaulatuslikud katkestused pärast tehnilist riket, mis põhjustas Moldova, Rumeenia ja Ukraina vaheliste elektriliinide rivist väljalangemise, teatas Ukraina energiaminister Denõss Šmõhal.
Venemaa on oma pea neli aastat kestnud sissetungi vältel rünnanud Ukraina energiataristut, kuid Kiievi sõnul on tänavune talv olnud seni kõige raskem, kuna rünnakud on miinuskraadide ajal jätnud miljonid inimesed elektri ja kütteta.
Kreml teatas reedel, et Vene režiimi juht Vladimir Putin nõustus USA president Donald Trumpi palvel peatama Kiievi ründamise nädalaks ajaks kuni pühapäevani.
Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest
Kohalike võimude teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes Ukraina vastu vähemalt viis inimest ja 19 sai vigastada.
Õhuvägi teatas laupäeval, et Venemaa saatis öö jooksul Ukraina vastu välja 85 drooni, millest 55 olid Shahed-tüüpi droonid. Väidetavalt tulistati alla 64 drooni riigi põhja-, lõuna- ja idaosas.
Teated Venemaa rünnakutest tulid päev pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus mitte ründama Ukraina linnu nädala jooksul, kuigi Moskva ütles, et see puudutab ainult Kiievit ja kestab ainult 1. veebruarini – vahetult enne uut külmalainet.
Ei energeetikaministeerium ega Ukraina riiklik energiavõrgu operaator Ukrenergo ole keskpäeva seisuga teatanud Venemaa öistest rünnakutest energiainfrastruktuuri vastu.
Venemaa on jaanuaris intensiivistanud oma energiarünnakuid Ukraina kriitilisele infrastruktuurile, põhjustades elektrikatkestusi kogu riigis ning jättes tsiviilelanikud ilma elektrist, küttest ja veest.
Elektrikatkestused kogu Ukrainas
Energeetikaminister Deniss Šmõhal teatas laupäeva hommikul Ukraina elektrivõrgus kaskaadkatkestusest, mis järgnes katkestustele Rumeenia ja Moldova ning Lääne- ja Kesk-Ukraina vahelistes ülekandeliinides.
Süsteemne rike energiasüsteemis tõi kaasa elektrikatkestusi kogu Ukrainas, kuid põhjused on praegu ebaselged, ütlesid energiaettevõtte ja ministrite kabineti allikad Ukraina meediaväljaandele Ekonomitšna Pravda.
Ukraina suurim eraettevõte DTEK teatas hommikul Kiievis ja selle ümbruses toimunud avariilistest elektrikatkestustest.
Elektrikatkestus lisandub Venemaa kuude pikkusele rünnakutelainele Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu.
Kremli läbirääkija kohtub Abu Dhabi kõneluste eel Trumpi meeskonnaga
Kremli läbirääkija Kirill Dmitrijev kohtub laupäeval Floridas Trumpi administratsiooni liikmetega, kinnitas Valge Maja ametnik reedel portaalile Kyiv Independent.
Venemaa ja USA läbirääkimised toimuvad päev enne Kiievi ja Moskva rahukõneluste järgmist vooru pühapäeval Abu Dhabis.
Dmitrijev kohtub administratsiooni ametnikega, kuigi USA delegatsiooni liikmete nimesid ei ole avalikustatud. Varem on USA läbirääkimiste meeskonda juhtinud erisaadik Steve Witkoff ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner.
Dmitrijev on Venemaa otseinvesteeringute fondi juht ja Kremli peamine majandusläbirääkija. Ta on mänginud võtmerolli Moskva suhete arendamisel Washingtoniga, kujundades esialgse USA toetusega 28-punktise rahukava, mis nõudis Ukrainalt ulatuslikke järeleandmisi.
Dmitrijev osales ka viimastel kolmepoolsetel rahukõnelustel, mis toimusid 23.–24. jaanuaril Abu Dhabis. Kõnelused jätkuvad 1. veebruaril.
Kuigi Trump teatas neljapäeval, et ta on veennud Venemaa presidendi Vladimir Putini lõpetama Ukraina linnade pommitamise nädalaks, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov järgmisel päeval, et relvarahu kehtib ainult Kiievi suhtes ja kestab ainult 1. veebruarini.
President Volodõmõr Zelenski reedel, et järgmise rahukõneluste vooru kuupäev võib lükkuda edasi USA ja Iraani vahelise olukorra arengu tõttu.
Viimastel päevadel on Lähis-Idas taas pinged kasvanud, kuna USA president Donald Trump kaalub väidetavalt taas rünnakuid Iraani vastu pärast nädalaid kestnud režiimivastaste meeleavalduste vägivaldset mahasurumist.
Abu Dhabi kõnelused keskenduvad võimalikule energiaalase relvarahule ja kontrollile Ukraina Donbassi piirkonna üle.
Venemaa on juba pikka aega nõudnud, et Ukraina loovutaks kogu Donetski ja Luhanski oblasti, sealhulgas okupeerimata alad, mis tahes rahulepingu eeltingimusena. Kontroll territooriumi üle on endiselt peamine vaidlusküsimus läbirääkimistel, ütles USA välisminister Marco Rubio 28. jaanuaril kongressi kuulamisel.
See küsimus on "sild, mida me pole veel ületanud", ütles Rubio.

"Võin ta sama hästi Kiievisse kutsuda, las ta tuleb. Ma kutsun teda avalikult, kui ta julgeb," ütles Zelenski ajakirjanikele briifingul, vihjates, et Putin püüab vältida näost näkku kohtumisi.
Need kommentaarid järgnevad Kremli abilise Juri Ušakovi avaldusele, et Moskva on valmis tagama Zelenski turvalisuse ja töötingimused, kui ta tuleb Venemaale sõja lõpetamise läbirääkimisi jätkama.
Ukraina teatas varem, et on avatud Putini ja Zelenski kohtumisele, et arutada kahte olulist küsimust käimasolevas USA juhitud rahuprotsessis: territoriaalsed küsimused ja Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama tulevik.
Ukraina president lükkas aga tagasi kõneluste pidamise nii Venemaal kui ka Valgevenes, väites, et Moskva on sõjas agressor ja Minsk tema partner.
Kaks juhti pole täiemahulise sõja algusest saadik näost näkku kohtunud, viimati kohtusid nad Normandia formaadi läbirääkimiste ajal 2019. aastal. Eelmisel aastal lükkas Putin tagasi Zelenski ettepaneku pidada läbirääkimisi Türgis, kutsudes selle asemel Ukraina presidendi Moskvasse – pakkumise, mille Zelenski kohe tagasi lükkas.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 239 590 (võrdlus eelmise päevaga +880);
- tankid 11 619 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 23 977 (+8);
- suurtükisüsteemid 36 768 (+20);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1632 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1290 (+1);
- lennukid 435 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 119 928 (+694);
- tiibraketid 4205 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 377 (+58);
- eritehnika 4054 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mari Peegel, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS








