Väljaspool suuremaid keskusi on oma pangateenustega inimeste lähedal olnud SEB ja Swedbank Mõlemad pangad on viimastel aastatel vähendanud kontoreid ja lahtiolekuaegu. Inimeste vajadus kontoris asju ajada on aga jäänud isegi juhul, kui muidu saadakse arvuti või telefoni teel oma rahaasjade korraldamisega hakkama. Sellest teab rääkida Põlva elanik Rinaldo Männiste.

"Kindlasti oleks vaja küsida üht-teist pangakontorist, aga kuna Põlvas pangakontorit pole, Swedbanki, siis tulin täna ekstra Võrru. Aga kella ühest tehakse lahti, siis ei saanudki momendil," ütles Männiste.

Pangad ütlevad kui ühest suust, kontorite sulgemine on seotud ühe põhjusega, milleks on kasutajate vähesus.

"Kui ei ole pangaesindust, siis see on tegelikult ju väga kurb ka pangale, sest see on üks koht vähem, kus saab äri teha, aga kui kontori külastatavus ja need tehingud, mis seal tehakse langevad väga madalale, siis paraku pole muud võimalust, kui sellest kontorist loobuda," ütles Swedbanki kliendikeskuse asejuht Martin Kõrv.

Inimestest tekitab segadust seegi, et pangakontor võib küll olemas olla, aga niisama lihtsalt sinna sisse astuda ei saa, sest aeg palutakse internetis broneerida. Mis saab aga siis, kui internetti pole?

Viitina raamatukoguhoidjal Aive Leppikul oligi läinud aasta lõpus panka asja, et sulgeda sealne konto.

"Ja läksin kohale. Uus asi oli minu jaoks kohe ukse kõrval aparatuur, mis küsis, kas mul on aeg broneeritud või mingisugune broneeringu jutt seal oli. Rahvast seal õnneks ei olnud ja ma sain kohe klienditeenindaja käest küsida, kuidas ma pean nüüd käituma. Aga igatahes ma sain teenindaja juurde, see oli minu õnn, et ühtegi broneeritud inimest ei olnud," rääkis Leppik.

SEB-st ja Swedbankist öeldakse, et siiski teenindatakse inimesi ka ilma broneeringuta ning broneeringut on võimalik teha ka üle telefoni.

"Praegu on ju nii palju selliseid inimesi, kes ei teagi, et selline asi on, vanemad inimesed, kes maalt tulevad. Noh kas nad üldse pääsevadki jutule, ei tea," ütles Viitina elanik Kairi Kimmel.

Kairi sai hiljaaegu kontoris käidud tänu tütre abile, kes pani tema eest aja kinni. Kairi tõdeb, et nii nagu paljudes peredes, toetub ka tema igapäevaste pangatoimingute tegemisel oma lastele.

"Ma natuke terroriseerin tütart, et tema ikkagi teeb mul need ülekanded ära," sõnas Kimmel.

Küsimusele, kuidas saavad oma rahaasju ajada need, kes lastele toetuda ei saa, rõhutakse Swedbankis isiklikule vastutusele, tuues välja, et internetipangad on turul olnud 30 aastat.

"Digitaliseerumine on olnud aastakümnete pikkune protsess ja pangad on selle aja jooksul pakkunud väga palju erinevaid koolitusi, seminare. Me teeme neid ka tänapäeval," ütles Martin Kõrv.

Niisiis eeldab pank, et tema kliendid, kes olid kunagi 30 kuni 40 aastased ja kes nüüd on 60 kuni 70 aastased, on digimuutustega kaasa tulnud. Statistikaameti eelmise aasta uuringust selgub, et suur enamus ka tõesti on.

Internet on uuringu kohaselt 95 protsendil elanikel kõigist leibkondadest ning 92 protsenti internetikasutajatest tarbib ka pangateenuseid veebis ning see aktiivsus on ühtlane nii maal kui linnas. Seejuures on märkimisväärselt kasvanud just vanemaealiste internetikasutus.

Viitina raamatukogujuhataja Aive Leppik teab aga, et mitte kõik inimesed pole ühtemoodi.

"No maal ikka on selliseid inimesi, kellel ei ole e-arvutit. Hästi paljudel on nuputelefonid, ma olen neid raamatukogu töötajana julgustanud, et võta oma ID-kaardid ja PIN koodid ja tule, ma õpetan sulle. Inimesed on nii erinevad ja huvid on erinevad," lausus Aive Leppik.

Aive toob sisse olulise aspekti – sageli pole ka asi selles, kas inimene on valmis minema muutustega kaasa, vaid selles, kas ta enam suudab ja kui kindlalt end tunneb. Selle heaks näiteks on Reet, kes on enamus asju selgeks õppinud, aga külastab siiski ka pangakontorit, et asjad oleks kindlad.

"No pingutan, saan hakkama, püsikorraldused on võimalikult palju tehtud. Aga käed ei ole enam nii terved ja kardan komistada, ühesõnaga ebakindlalt tunnen," ütles Reet.

Inimeste vajadustest lähtudes on Coop pank võtnud suuna, olla inimestele lähedal.

"Me näeme, et ajas digikanalite kasutus kasvab kindlasti, aga samas ei saa ka öelda, et kontorites vähem kliente käiks. Finantsteemad on paljude jaoks väga keerulised. Ühest küljest me räägime digilõhest, teisest küljest finantskirjaoskus on ka väga erinev ja raha on väga hell isiklik teema. Kõik ei julge ise katsetada," ütles Coop panga erakliendipanganduse juht Karel Parve. 

Kontori kasutamine on siiski võimalik vaid neile, kes elavad selle lähedal. Ühe võimalusena kasutavad need inimesed, kes digimaailmaga sina peal pole, oma rahaasjade korras hoidmiseks Omniva teenuseid. Minnakse siis kas postipunkti või tellitakse postikuller endale koju.

"Kui on arved, et saab maksta nii kaardiga kui ka sularahas ja lisandub see teenustasu 5.50 arve kohta," ütles Omniva postikuller Siret Sild.

Silla sõnul tehakse läbi nende igakuiselt 3000 tehingut, ent kasutajaid on oluliselt vähem, sest üks inimene teeb sageli mitu ülekannet. Ka tuuakse välja, et sellise teenuse soovijaid jääb järjest vähemaks. Sellise teenust vajavad näiteks need, kel tuuakse pension sularahas koju.

Aive abiga saab "Aktuaalne kaamera" rääkida tema tuttavaga, kel pole isegi pangakontot. Et proua ei soovi tähelepanu, kuuleme teda läbi telefoni

"Mul pole ühtegi pangadokumenti. Ära sa mulle internetist räägi midagi, mul on harilik telefon, ma ei mõista nutikate ja nupukatega midagi teha, ma olen selles null," rääkis proua.

Arved tasub see inimene Aive abiga.

"Ja ta toob mulle raha ja oma arved ja ma kannan need arved üle, aga kannan enda konto pealt. Ausalt öeldes mulle see isegi meeldib, sest mina ei pea minema aparaadist raha võtma, mina saan sularaha. Ja tema on rahul ja õnnelik, et tal on maksud makstud," ütles Aive Leppik.

Tegemist on tuttavatega. Tuleb välja, et sama meetodit kasutavad inimeste abistamiseks ka sotsiaaltöötajad, kes mängivad vanemaealiste digihaavatavate aitamisel samuti väga suurt rolli. Kas see ka legaalne on jäävad ametkonnad ja ministeeriumid eri seisukohtadele põrgatades lõpuks palli kohaliku omavalitsuse väravasse.