Üle mitme aasta Eestisse jõudnud krõbedad miinuskraadid on merejää Rohuküla kandis kasvatanud piisavalt paksuks, et lisaks matkajatele satuvad sinna ka neljarattalised.

Ühtegi silti, mis viitaks jääteele, seal ei ole. Sest ametlikult ei olegi seal mingit jääteed. Ometi käib tihe liiklus.

Lühikese ajaga tuhiseb üle jää Vormsi suunas kümmekond masinat. Autosid on igas mõõdus ja eri ajastust. Kolm sõpra panevad proovile oma vanad Žigulid. Mersumees ei püsi kuidagi ette sõidetud rajal, vaid kipub liikuma külg ees. Enamik juhte käituvad siiski nii, nagu võiks jääteel liiklejalt eeldada. Igal juhul on see sõit omal riisikol.

Üks jäätee kasutaja Janno ütles, et jää on paks ja sõit käib mööda sisse sõidetud teerada. "Tal on ainult ühe koha peal niisugune veepragu sees, aga muidu on täitsa sõidetud," ütles Janno.

Roman aga märkis, et kindlasti on vaja jälgida ja kontrollida, et poleks pragusid,
et tee oleks terve ja inimesed teaksid, kuhu nad lõpuks sõidavad.

"Sest praegu on tee segane ja kõik ei tea täpselt, kuhu minna. Teed tuleb ikkagi kindlasti jälgida," ütles ta.

Isetekkelist teed kasutas ka endine Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. "Väikese saare peal on kogukonnas päris suur usaldus. Ja kui on juba teada, et jäljed on ees, need on kindlad, omavahel räägitakse ka, kogenenumad teavad, et on turvaline, siis ei ole mingit hirmu. Me tegelikult käisime praegu lapsega jalgpalliturniiril, kuhu me praamiga poleks saanud," ütles Jõgeva.

Vormsil elav Karine eelistab mandril käia siiski laevaga. "Mina kahjuks ei julge. Võib-olla siis, kui ametlik oleks, aga ka siis ma arvan, et ma oleks väga-väga ettevaatlik," ütles Karine.

Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ütleb, et kontrollitud ja ametlikud jääteed võiks Läänemaale ja saartele turiste meelitada.

"Eks see mure ongi selle kontrollimatu värgi pärast. Oht on suur. Hetkel võib arvata, et ei ole suurt ohtu, kui ilmad on nii külmad. Aga lõpuks see, et millal siis on see hetk, kui tuleb ära lõpetada. Kui tuleks kontrollitud jäätee, siis seal tuleb alati mõõta," rääkis Seisonen.

Kuna transpordiametil pole jääteedeks raha, otsib Haapsalu koos Lääne-Nigula vallaga ettevõtjat, kes oleks valmis jääteed korras hoidma.

"Variant oleks ka see, et pakkuda välja siis kellelegi eraettevõtjale, et ta teeks kasvõi tasulise jäätee. Mitte suure raha eest, aga tal on võimalus seda rajada, tal on valmisolek selleks näiteks järgmiseks aastaks. Ja juhul kui tulevad jälle sellised ilmaolud, nagu praegu on, siis on naksti inimene või ettevõte võtta, kes sellega tegelema hakkaks," lausus Seisonen.

Esimesed kõnelused ettevõtjatega pole tulemusi andnud, ütleb meer.

Majandusminister Erkki Keldo ei usu, et jääteed võiks Läänemaale turiste ja raha meelitada.

"Ta on kindlasti lõbus ja huvitav. Kas ta turismi nii väga elavdaks? Välisturismi kindlasti mitte, võib-olla mõned mandrieestlased jõuaks saartele. See positiivne mõju oleks, aga üldiselt on ta üpris väike. Aga emotsionaalselt, kellele ei meeldiks jää peal sõita?" ütles Keldo.

Turvalisem on merejääle minna siiski uiskude või kelguga. Haapsalu kandis on selleks mitmeid võimalusi.