Michal ütles, et erinev tempo Rail Balticu ehitamisel ei ole tunnistus Balti riikide kehvast koostööst.

"Ma ütleksin praktilisest küljest, et meie koostöö lätlaste ja leedukatega on väga hea. Ma möönan, et lätlased ei ehita võib-olla sellises tempos nagu meie. Me oleme tegelikult Baltimaade kõige tublimad siin. Me ei pea häbenema seda. Aga me ikkagi hoiame sellist positiivset survet. Lätlased on öelnud, et väga palju sõltub sellest, milline on järgmine eelarve periood. Ja seal on ühenduste jaoks päris palju raha ette nähtud," vastas Michal.

Ta lisas, et julgeolekuvaldkonnas on Balti koostöö praktiliselt laitmatu. "Me töötame koos 3B ja NB8 formaadis, mida Eesti sel aastal juhib. Taristuobjektide puhul oleme teinud kõik ja kindlasti teeme veel kõik, et lätlased kiiremini ehitaksid," sõnas Michal.

Michal nentis, et iga edasi lükatud aastaga läheb ehitus kallimaks. "Meie eesmärk siiski heatahtlikult on survestada lätlasi ka läbi Euroopa ja Euroopa rahastuse abil, et lätlased teeksid selle, mida nad on lubanud aastaks 2030 valmis. Mis see alternatiiv siis on? Lööme käega, jätame pooleli, ütleme, et Lennart Meri ajast pärit unistus Eesti Vabariigil, et me tahame ühendusest Euroopa südamesse, et seda ei tule? Ei, see tuleb ära teha," lausus Michal.

Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk ütles teisipäeval, et Läti on Rail Balticu ehitamisel Eestist paar aastat maas, millest annavad tunnistust nende selle aasta rahastamisplaanid, aga raudtee valmimine 2030. aastaks on endiselt võimalik.

Läti transpordiministeeriumist öeldi ERR-ile, et riik seab raudtee ehitamise suuresti sõltuvusse Euroopa Liidult saadavast rahast, sealhulgas järgmises seitsmeaastases eelarveraamistikus (2028-2034) plaanitud summadest.

Eelmisel neljapäeval ütles projekti Läti osa ehitamist juhtiva ettevõtte Eiropas Dzelzceļa līnijas (EDzL, Euroopa raudteeliinid) juhatuse esimees Māris Dzelme, et Rail Balticu raudtee esimese etapi valmimine võib kolm kuni viis aastat edasi lükkuda.

Jääteede avamine sõltub transpordiametist

Sel nädalavahetusel vahendas "Aktuaalne kaamera", et Läänemaa kohalikud on võtnud kasutusele isetekkelised jääteed, kus liiklemine toimub omal vastutusel. Michali sõnul on ametlike jääteede avamine transpordiameti otsus.

"Eeldan, et jääteede rajamine sõltub transpordiameti valikutest, kuidas neil on rahastus ja millisel viisil nad näevad, et see on ohutu ja võimalik," ütles Michal.

"Poliitikutel on kindlasti võimalik arvamust avaldada ja seda kindlasti tehakse. Jääteede puhul... Ma isegi ei oska öelda klimatoloogiliselt, et millistel aastatel meil seda võimalik on teha ja millisel mitte. Ühel hetkel lihtsalt, kuna teedest raha nappis, tõmmati seda kompetentsi ja tegevust koomale. Kui õnnestub, siis võib-olla teevad, aga see on transpordiameti otsustada, mitte valitsusest kõne, et nüüd tehke jäätee või ärge tehke," rääkis Michal.

Teisipäeva hommikusel kriisikoosolekul otsustaski transpordiamet loobuda varasemast plaanist jääteid mitte rajada ning hakata ette valmistama jäätee avamist Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Ametlikke jääteid teistele trassidele rajama transpordiameti lääne regiooni juhi kinnitusel rajama ei hakata, sest seal pole kriisiolukorda. Isetekkelistel jääteedel Vormsi-Rohuküla ning Noarootsi-Haapsalu vahel ta sõita ei soovita.

Michal: toidujulgeoleku ahel peab olema tagatud

Saatejuht Mirko Ojakivi viitas, et riigikontroll leidis auditis, et Eesti Varude Keskus on valitsuse kriisivarude ootust muutnud omaalgatuslikult. Auditist selgus, et kuigi valitsus on varude keskusele seadnud eesmärgiks toita tervet elanikkonda 14 päeva, siis keskus on uueks eesmärgiks omaalgatuslikult märkinud toita kümme protsenti elanikkonnast kuu aega.

"Valitsuse soov on, et meil oleksid toiduvarud, mis tagavad toidujulgeoleku. Olen ka ise hiljuti Varude Keskuse juhiga rääkinud. Ega see üldine arusaamine meil nüüd nii erinev ei ole. Plaan peaks olema selline, et Eestile jõukohaselt, ka rahaliselt, on tagatud kriisivarud. Neid varusid tuleb ka roteerida, seal on teatud aeg, millal nad halvaks lähevad. Eesmärk ei peaks ju olema toitu lattu osta, et see ära visata, vaid varusid roteerida," kommenteeris Michal.

"Järgmine samm kogu selles aheldas on kriisipoed, kriisipoodide loomine. Meil on lepingud umbes 80 poega ja aasta lõpuks on umbes 110 kriisipoodi. Seal on generaatorid jne. Ja sealt edasi peaks minema selles ahelas ka toidu tootmise juurde ja toidutootjate juurde, et mitte luua endale ekslikku ettekujutust, et meil on toit laos kolmeks või neljaks päevaks ja kõik on korras. Tegelikult see toidujulgeoleku ahel peab olema tagatud. Ma arvan, et seal ei ole nii suurt vastuolu, kui võiks paista, aga me kindlasti arutame seda," rääkis Michal veel.

"Kriisivarude soetamine, seadmine, läbi harjutamine, kriisideks valmistumine ongi pikk protsess. Rõhutaksin, et see ei ole ühe konkreetse varu olemasolu täpselt selleks ajaks üksiti, vaid see eeldab kogu ahelat. Meil on olemas kaubad, need roteeruvad, et meil ei lähe raha ja toit raisku. Julgeolek tuleb pikast ja toimivast ahelast," lausus ta.

Michali sõnul kavatseb ta oodata, milliste ettepanekutega tema juurde varude keskuse juht Ando Leppiman ja regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tulevad.

"Ma arvan, et sellest auditist tulenevalt tulebki kogu see ahel tervikuna läbi vaadata. Ma tean ka, et sel aastal on ka erinevad pilootprojektid plaanis, et testida läbi selle ahela toimepidevus," ütles Michal.

Saatejuhid küsisid Michalilt ka selle kohta, kas valitsus kaalub automaksu kaotamist.

"Mina olen alati soovitanud ootused madalad hoida. Automaks aastamaksuna läheb teedesse ja kui te tahate teid ehitada, siis selle raha eest me ehitame. Teede ehitus läheb sel aastal käima," vastas Michal.