Eesti sai Ameerika Ühendriikidelt aasta tagasi kokku 48 miljonit eurot Danske panga rahapesu eest määratud trahvist. Eesmärk selle raha määramisel oli selge – ehitada üles süsteem, mis välistaks, et sarnane rahvusvaheline skandaal uuesti korduks.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi nentis, et kuigi tehniliste lahenduste ja rahapesu analüüsivõimekuse parandamise jaoks on eraldatud miljonites eurodes toetusi, on poliitiline ind rahapesuga tegelemisel raugenud.

"Ameeriklased jälgivad seda väga, kas me järgime rahvusvahelisi rahapesu tõkestamise reegleid ning kuidas meil on läinud erinevates hindamistes, näiteks Moneyvalis. Ühtlasi jälgivad nad, kas me täidame Euroopa reegleid, sest Eesti pankade raha liigub ka Ameerika krediidiasutustes. Kui neil on kahtlused, et reegleid ei ole piisavalt hästi järgitud, siis keeratakse ühel hetkel pankadele dollarimaksed lihtsalt kinni. Kui me ei ole rahapesuvastases tegevuses piisavalt head, võib see meie finantssüsteemi ühel hetkel väga valusalt lüüa," ütles Liivamägi.

Rahapesu tõkestamine tugineb tänapäeval üha enam hiiglaslike andmemassiivide analüüsile. Ka rahvusvahelised rahapesueksperdid on Eestile Liivamäe sõnul kirjutanud ette, et Eesti peab oma analüüsivõimekust kasvatama.

Just siin on viimase aasta jooksul tabatud aga suuremaid tagasilööke. Rahapesu andmebüroo superandmelao eelnõu seisab praegu endiselt riigikogu rahanduskomisjonis. Tõsi, viimase poole aasta jooksul on seda omajagu kohendatud.

"Me oleme strateegilise analüüsivõimekuse kasvatamisest välja jätnud eraisikute pangakontode andmed, et maandada eraeluliste huvide riive riski. See analüüs hõlmaks riiklikke registreid, rahapesu andmebüroos tehtud teateid ja juriidiliste isikute andmeid, mis on oluliselt vähem tundlik kui eraisikute pangakonto teave," rääkis Liivamägi.

Asekantsler rääkis, et ilma automaatse analüüsita on iga ametkond sunnitud töötama oma isoleeritud andmebaasis, mis ei võimalda näha suurt pilti ega tuvastada keerulisi kuritegelikke mustreid.

Samiti teeb rahandusministeeriumile veel väga muret rahapesualane igapäevane infovahetus. Kuna rahapesu andmebüroo ligipääsu täitmisregistrile on piiratud, on muutunud ka rahapesu andmebüroo töö senisest palju aeglasemaks.

"Rahvusvaheliselt on ette nähtud, et kui rahapesu andmebürood küsivad teisest riigist infot, näiteks mõne konkreetse inimese raha liikumise kohta, ja Eestist ei tule seda infot kiiresti – läheb 30 päeva või rohkem, siis hakkab see küsimusi tekitama. Siis tekib küsimus, et miks me takistame rahapesu tõkestamist," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler.

Niinimetatud täitmisregistri eelnõu edeneb aga visalt. ERR kajastas hiljuti, kuidas rahandusministeeriumi ette valmistatud eelnõus leidsid hulganisti puudusi näiteks advokaadid.

Hiljuti kärpis rahapesu andmebüroo võimalusi ettevõtetelt andmeid küsida ka riigikohus.

See tähendab, et rahapesu andmebüroo ei saa kasutada enam viise, mida nad varem on kasutanud.

"Me peame oma järelevalvet muutma, oma lähenemist. Me peame aktsepteerima, mida riigikohus on öelnud ja oma praktikat vastavalt kohandama. Mis sest, et ühiskondlik tellimus on see, et järelevalve peab olema tõhus ja järelevalve peab ära hoidma rahapesu skandaalid – meil ei ole tööriistu, et seda teha sellisel määral. Mis see määr on, seda me analüüsime järgmistel nädalatel," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker.

Andmebüroo juht ütles jaanuari alguses, et lahendus oleks muuta rahapesu andmebüroo seadust, mis annaks neile seni kasutatud õigused ettevõtetelt andmete küsimiseks.

USA eraldatud rahast on kasutusse suunatud 26 miljonit eurot

Kuigi seadusemuudatused venivad, on USA eraldatud rahast juba 26 miljonit eurot suunatud konkreetsetesse projektidesse.

Näiteks maksu- ja tolliamet arendab enam kui viie miljoni euro eest lahendust krüptotehingute tuvastamiseks.

Evelyn Liivamägi sõnul on tehingute maht nii suur, et ametnikud ei suuda neid enam käsitsi hallata. "Tehinguid on väga palju ja Exceli tabelis ametnik neid läbi ei vaata," märkis ta.

Uus süsteem peab suutma automaatselt tuvastada, kas krüptovaralt on maksud makstud ja kas tehingutes esineb kuritegelikke mustreid.

Finantsinspektsioon suunab ligi miljon eurot andmeanalüüsi ja järelevalve tõhustamisse. See hõlmab nii krüptovara tehingute jälgimise tööriistu kui ka digitaalset infosüsteemi, mis kiirendab sobivusmenetlusi.

Kokku kiitis spetsiaalselt loodud riigiametnikest koosnev komisjon sügisel heaks üheksa projektitaotlust, kuhu Danske panga trahviraha suunata.

Projekte viivad ellu prokuratuur, politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kaitsepolitseiamet, sisekaitseakadeemia, finantsinspektsioon ja kõik kolm komisjoni tööga seotud ministeeriumi.

Justiitsministeerium toetaks Danske raha eest uurivat ajakirjandust

Kuna 26 miljonit eurot on projektidesse suunatud, tähendab see, et veel 22 miljonit eurot on lahtine.

Justiitsministeeriumi asekantsler Laidi Surva rääkis, et sel aastal on plaanis korraldada järgmine projektivoor. See plaanitakse viia läbi kevadel või suve hakul, ütles ta.

See, millistesse projektidesse need paarkümmend miljonit eurot Danske Banki rahatrahvist suunata, ei ole veel otsustatud ning mõtteid on mitmeid.

"Üks idee on avatud taotlusvoor meediakirjaoskuse või uuriva meedia toetamiseks. Danske näide näitas, et meedia mängis väga olulist rolli. Meil on Eestis ja välismaal väga tugevaid uurivaid ajakirjanikke, tänu kellele avastatakse kuritegusid ja kuritegelikke võrgustikke või suudetakse neid ennetada. Tahame anda võimendust sellele valdkonnale," rääkis Surva.

See, kuhu raha lõpuks suunatakse, otsustab konsensuslikult kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad justiits- ja digiministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi kantslerid ning vaatlejana veel ka USA saatkonna esindaja.