Ojamaa selgitas, et selle aasta talveolud on parvlaev Kihnu Virve kümne-aastase ajaloo kõige raskemad. 

"Rasked jääolud Kihnu all juba tekkisid jaanuari esimeses pooles, kui tugeva kirdetuulega Pärnu lahe jää sõitis Kihnu alla kokku. Tänaseks päevaks on sellest osa raskesti läbitav. Külmad on vahepeal olnud, veetaseme langus," ütles Ojamaa ERR-ile.

Kapten sõnas, et neljapäeval tegi parvlaev kolm reisi ning viimasele sõidule kulunud pooleteise tunniga langes vesi veel viis sentimeetrit. Selliste oludega on laevameeskonnal tema sõnul raske arvestada.

Ojamaa sõnul ei hakka Kihnu Virve ka reedel ilmselt sõidukeid vedama.

"Esimesel võimalusel jätkame, aga siis jalakäijate vedamisega. Rambid iseenesest lubaksid, aga kõige suurem ohuallikas ongi Munalaiu kanal. Kui Kihnu kanal on looduslik ja sügavam, siis Munalaiu kanalis on sõiduolukord ikkagi piiratud," ütles Ojamaa.

"Plaan oli tegelikult varustada siis Kihnu saart toiduga. Toiduautod olid Pärnus ja plaaniga jõuda Kihnu. See ei õnnestunud ja tuli lõpetada opereerimine praeguse seisuga," lisas ta.

Ojamaa lisas, et Kihnu inimestel siiski liigselt muretseda ei tasu.

"Seda nüüd, et Kihnu saar ilma ilma toiduta ja kütteta jääks karta ei ole vaja, sest vajadusel on Kihnu Virve võimeline EVA-316 [jäämurdija] abiga suunduma Pärnusse," sõnas Ojamaa.

Kapten nentis, et laevasõiduks paremaid veeolusid lähiajal ei paista.

"Prognoos üldiselt on halb, olulist veetaseme tõusu näha ei ole. Tänased reisid on tühistatud. Võib aimata ette ja tegelikult on teatatud juba, et homme hommikul alustame jälle [sõitmist]. Jälgime muidugi [veeolusid] arusaadavalt kogu aeg, aga võtame reis korraga, mis puudutab homset päeva," ütles Ojamaa.

Käiku võib Ojamaa sõnul minna ka variant, kus Kihnu Virve sõidab vaid Kihnu ja Pärnu vahel.

"See ongi äärmuslik olukord. Väike lootus on, et esmaspäeval-teisipäeval lõuna-edelatuul toob seda vett lisaks tagasi mingil viisil. Aga see on selline hetkeline, sest et pikk prognoos on ikkagi see, et jätkuvalt idakaare tuuled, kirdetuuled ja see suund pigem viib seda vett ära veelgi," sõnas Ojamaa.

Praeguse seisuga on Ojamaa sõnul Munalaiu sadamas veetase 71 cm allapoole Amsterdami nulli.

Leis: Vormsile ja Kihnu ametlikke jääteid tegema ei hakata

Munalaiust saab mööda isetekkelist jääteed nii Manilaiule kui ka Kihnu. Kihnu ootab nüüd riigilt just jääteel ohutuse tagamist.

"Meie soov on, et riik alustaks seal jäätee uuringuid ja hoiaks sellel jääl silma peal. Kas seda vältimatult ametlikult avama peaks, see pole meie ootus, aga inimesed liiguvad nii ehk naa. Ma tahaks ikkagi näha, et riik nüüd olukorras, kus laevaühendus on katkenud, tuleb ka päriselt sammudega appi ja suudab reageerida, mitte ei ütle, et jäätee avame nelja nädala pärast," lausus Kihnu vallavanem Ingvar Saare.

Sama ootus on Vormsi saarel, millega veel praamiühendus püsib, kuid on madala vee tõttu häiritud. Taristuminister Kuldar Leis ütles, et Vormsile ja Kihnu ametlikke jääteid tegema ei hakata.

"Hea näide on praegu ka Saaremaa-Hiiumaa vahel, kus oli ka nii-öelda jäätee olemas - isetekkeline, aga tegelikult võtab selle ohutuks ja ametlikuks tegemine ikkagi päevi aega ja siis ka veel selgub nende tööde käigus, et mingites kohtades on ikkagi oht olemas ja tuleb võib-olla ümber teha see tee," ütles Leis.

Leisi sõnul on jäätee kõige viimane võimalus ja enne kaalutakse teisi variante. Kihnu puhul on need olemas, aga Vormsiga praamiühenduse katkemise korral häid alternatiive lisaks jääteele polegi.

"Vormsiga on praegu ühendus olemas ja regionaalministeeriumi, kes seda koordineerib, ohuhinnang näitab, et Vormsiga ühendus ei katke praamiliiklusel. Kihnuga on olukord nii, et kui Munalaiust ei saa Kihnu Kihnu Virvega liikuda, siis on alternatiivne variant Pärnust Kihnu ja tagasi. Veel hõljuk on variandina, lõpuks on ka veel lennuk, aga jäätee on ikkagi päris sel juhul, kui alternatiivseid variante ei ole," lisas Leis.

Regionaalministeeriumist öeldi, et käivad ettevalmistused nii Kihnu lennuühenduse kui ka Kihnu-Pärnu laevaliini loomiseks. Kihnu vallavanem sõnul pole aga need variandid ratsionaalsed, kui riik saaks kiiresti tagada ohutuse juba toimival jääteel.

"Ma olen kuulnud neid variante, et laevateed avada ja jäämurdja saata ning siis Kihnu-Virve sõidaks sellele järgi ja lennukit Ruhnu liinil kasutada. Tallinnast millegipärast tulevad need kõige vähem otstarbekamad mõtted lauale. Olen ise ka selle sisendi täna andnud erinevatele osapooltele - kliimaministeeriumis, regionaalministeeriumis ja transpordiametis - , et see jäätee on täiesti sõidetav nii nagu parimatel aegadel," ütles Saare.