Statistikaamet võttis alanud aastast tarbijahinnaindeksi (THI) arvutamisel kasutusele uue metoodika, mis varasemaga võrreldes arvestab enam toidukauba soodushindu. 

Reedel hommikul jäid uued andmed planeeritud ajal ehk kell 8 avaldamata ning statistikaamet teatas 15 minutit hiljem, et tarbijahinnaindeksi jaanuarikuu andmete avaldamine lükkub edasi esmaspäevale.

Samuti lükkub edasi tarbijahinnaindeksi uuendusi tutvustama pidanud pressikonverents.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et tarbijahinnaindeksi uue metoodika kasutuselevõtt on olnud töömahukam ja võtnud rohkem aega kui planeeritud.

"Andmed on meie jaoks täiesti uued ja nende maht kasvas väga suurel määral. Kontrollime jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi algandmeid ja valideerime tulemusi täiendavalt – kvaliteedis me alla anda ei saa," ütles Lee.

Eelmisel aastal augustis avaldas statistikaamet vigase teise kvartali Eesti palgastatistika. See juhtus ameti teatel vigase automaatse andmetöötluse tõttu, mis jäi ka ametnikel märkamata.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla kommenteeris statistikaameti uut äpardust, et tal on ametist päris kahju juba. Ta andis ka mõista, et jaanuari THI võib tulla kõrge.

"Mobiiliäpi Tarbi targalt info kohaselt tõusid jaanuaris toidukaupade hinnad aastaga 6,3 protsenti ja võrreldes detsembriga 0,4 protsenti. Eelkõige kallinesid kuuga kohv, tee, kakao, värske puu- ja köögivili, maitseained, valmistoidud. Veidi odavamaks läksid näiteks munad, piimatooted, külmutatud tooted ja linnulina. Jaanuaris tõusis ka elektri hind märkimisväärselt, mis tarbijahinnaindeksit on mõjutamas," lisas Uusküla.

Lee põhjendus

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee, ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tarbijahinnaindeksi avalikustamise edasilükkamine ei sõltunud vaid metoodikamuutusest.

"Jaanuarikuus juhtub veel üks asi ja see juhtub alati. See ei ole seotud ainult metoodika uuendustega, vaid eelmise aasta tarbimiskaalud vaadatakse ka üle. Sisuliselt pannakse maha järgmiseks aastaks uus raamistik, mille sees hakkavad toimuma mõõtmised," rääkis Lee.

"Uute kaalude valguses peab vaatama seda, et need üleminekud oleksid omavahel loogilised. See ei ole küsimus mitte selles, et kas midagi on liiga kõrge või liiga väike. Statistikuid ei tee väga murelikuks, et midagi on nüüd ilmtingimata liiga kõrge või väike, pigem on küsimus selles, kas me oskame selgitada seda, mis ühes või teises tooterühmas või ühe või teise muudatusega on juhtunud," ütles Lee.

"Me tahame olla selles kindlad ja antud juhul võib-olla isegi rohkem, kui sada protsenti kindlad, et see kõik on korrektne, mis siis selles uues näitajas avaldub," lisas Lee.

Saaatejuht Arp Mülleri küsimusele, kuidas alles reede hommikul avastati, et rohkem on kontrollida tarvis, vastas Lee, et selline ongi statistikaamet tavapärane praktika.

"See on statistika tegemise argipäev. See on see, mida väga paljud inimesed ei näe. Ja see ei ole nüüd ainult tarbijahindade puhul. Viimasel hetkel kas laekuvad andmed, kas avalduvad mingisugused anomaaliad nendes analüütilistes näitajates. Me oleme õppimisvõimelised, eelmisel aastal meil tegelikult lipsas läbi väga piinlik apsakas, kus kontrollid jäeti tegemata ja see aeg võtmata. Enam me nii ei tee," märkis Lee.

Lee lisas, et samuti ei ole viivituste või vigade taga liigne töö automatiseerimine ega ka rohke kodust töötamine.

"Antud juhul ongi tegemist sellega, et väga mitmed asjad saavad ühe korraga kokku. Minu poolt on meeskondadele ootus, et me peame olema täiesti kindlad ja täiesti veendunud selles, mida me välja ütleme. Kui meil on mõni küsimus, mõni kahtlus, siis mina rakendan poliitikat, et kvaliteet igal juhul on tähtsam kui avaldamiskalendri tähtajad," lisas Lee.