Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9 protsenti.

Toidukaupadest kallinesid aasta keskmisena enim šokolaad (31,5 protsenti), kohv (31 protsenti), linnuliha (15,2 protsenti) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7 protsenti).

Samas odavnesid suhkur (17,1 protsenti), kartul (5,7 protsenti), värske või jahutatud kala (3,9 protsenti) ning töödeldud puuvili (3,9 protsenti). Bensiin oli 6,8 protsenti ja diislikütus 6,6 protsenti odavam.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis tarbijahinnaindeksile suuremat mõju avaldasid.

"Aasta alguses hakkas kehtima automaks, mis tõstis transpordiindeksit võrreldes eelmise aasta keskmisega. Tervishoiuteenuste hinnakirja uuendamine aprillis kergitas omakorda tervishoiuindeksit. Riietuse ja jalatsite hinnad aga langesid keskmiselt 3,7 protsenti," lisas ta.

Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus 4,1 protsenti

Tarbijahinnaindeks jätkas detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6 protsenti madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1 protsenti.

Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2 protsenti ning teenused 7,2 protsenti.

Veski sõnas, et detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus.

"Toidukaupade hinnatõusu mõjutasid kõige rohkem liha ja lihatooted (hinnatõus 7,3 protsenti), piim, piimatooted ja munad (8,3 protsenti), kohv (24,5 protsenti) ja šokolaad (16,9 protsenti)," ütles Veski.

Novembriga võrreldes mõjutasid detsembri tarbijahinnaindeksit enim odavnenud eluasemekulud (2,3 protsenti) ning toidukaubad (1,4 protsenti). Bensiini ja diislikütuse hind langes 4,4 protsenti.

Ökonomist: hinnatõusu kujundasid erinevad maksud

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et aasta jooksul toimunud hinnatõusu kujundasid eelkõige erinevad maksud.

"Arvestades, et juulis tõusis käibemaks kahe protsendipunkti võrra ja tõstis otseselt hindu umbes 1,6 protsendi võrra, siis alles jääb umbes 2,5 protsendi suurune hinnatõus. Aga ka sellest märkimisväärse osa moodustavad jätkuvalt erinevad maksud," ütles Uusküla.

Kui vaadata aasta jooksul toimunud hinnatõusu, siis on näha, et kõige rohkem kasvasid hinnad tervishoius, seda 11,1 protsenti, mis on peaasjalikult seotud visiiditasu tõusuga viies euro juurest 20 euroni sest aprillis kasvasid hinnad 9,2 protsenti. Transpordi hinnad kasvasid 7,6 protsenti ning seal mängis märkimisväärset rolli automaksu kehtestamine," ütles Uusküla.

"Jaanuarikuine hinnatõus oli täpselt 7,6 protsenti ja ülejäänud aasta jooksul toimunud tõusud on langustega välja taandunud. Nii jääb Eesti ülejäänud hinnatõusu aasta jooksul ühe protsendi juurde. See läheb kokku ettevõtete tunnetusega, et hindu pole saanud tõsta," ütles Uusküla. "Nõudlus oli jätkuvalt nõrk, sest perede ostujõud eelmisel aastal hoolimata palgatõusust tulumaksu tõusu ning hinnatõusu tõttu langes."

Uusküla lisas, et mida perekonnad tundsid selgesti oli toidu hinnatõus, mis jäi detsembris aasta varasemaga võrreldes 5,6 protsendi juurde. Samuti kasvasid alkoholi ja tubaka hinnad 5,3 protsenti ning sidega seotud kulud 4,4 protsenti.

"Aasta lõpp tõi aga hinnatõusu peatumise. Kuises vaates langesid sesoonselt korrigeerituna eluasemega seotud hinnad 2,3 protsenti, transport ühe protsendi ja toit 0,7 protsenti," lisas Uusküla. "Nii oli kokkuvõttes detsembris mitte hinnatõus vaid hinnalangus 0,5 protsendi ulatuses. Kuigi jaanuaris tõusis alkoholi ja tubaka aktsiis ning mais tõuseb kütuse aktsiis, on need väikesed muudatused võrreldes eelmisel aastal tehtud maksutõusudega."