Oluline Vene-Ukraina sõjas laupäeval, 7. veebruaril kell 20.30:

- Zelenski: USA tahab Ukraina-Venemaa rahu enne suve;

- Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis;

- Zelenski: Vene rünnak tabas tuumajaamade jaoks olulisi rajatisi;

- Venemaal Tveri oblastis sai tabamuse keemiatehas;

- Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku;

- Väidetavalt arutasid USA ja Ukraina võimaliku rahuleppe tähtaegu;

- Moskva ei nõustu USA ettepanekuga Zaporižžja tuumajaama üleandmiseks;

- Zelenski: tuleb parandada reageerimist Venemaa droonirünnakutele;

- OSCE juhid külastasid esmakordselt pärast Ukraina sõja algust Moskvat;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit.

Zelenski: USA tahab Ukraina-Venemaa rahu enne suve

USA tahab, et Ukraina ja Venemaa leiaksid enne suve lahenduse, kuidas lõpetada sõda, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul pakkusid ameeriklased välja, et uus kõnelustevoor Ukraina ja Venemaa vahel võiks toimuda järgmisel nädalal Miamis ning et Ukraina nõustus selle ettepanekuga.

"Ameeriklaste ettepanek on, et sõda lõpetatakse enne suve saabumist ja nad tõenäoliselt hakkavad selle eesmärgi nimel osapooltele survet avaldama. Vahevalimised on nende jaoks kindlasti olulisemad. Ärme ole naiivsed. Ja nad ütlevad, et nad tahavad, et juuniks oleks kõik saavutatud," lausus Zelenski.

Ukraina ja Venemaa vahel toimusid sel nädalal läbirääkimised Abu Dhabis, vahendajaks oli USA.

Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis

Ukraina väed ründasid Balašovo naftahoidlat Venemaal Saratovi oblastis, teatas laupäeval Ukraina kindralstaap.

Samuti rünnati mitut Venemaa poolt okupeeritud aladel asuvat droonijuhtimiskeskust, lisas kindralstaap

Zelenski: Vene rünnak tabas tuumajaamade jaoks olulisi rajatisi

Venemaa laupäevane suurrünnak Ukraina energiataristu vastu tabas ka Ukraina tuumajaamade jaoks olulisi rajatisi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Rünnaku tagajärjel vähenes tuumajaamade toodang ning üks plokk lõpetas töö automaatselt, lisas ta.

"See rünnak on tasemel, mida pole julgenud ette võtta ükski terrorist maailmas ja Venemaa peab saama vastuse kogu maailmalt, vähemalt neilt, kes päriselt julgeolekust hoolivad," lausus Zelenski.

Venemaal Tveri oblastis sai tabamuse keemiatehas

Venemaal Tveri oblastis sattus õhurünnaku alla keemiatehas, mis tabamuse järel süttis.

Venemaa sotsiaalmeediakontode teatel toimusid rünnakud Tveris ja Tveri oblastis umbes kell 3.50 öösel kohaliku aja järgi, kuna siis oli kuulda plahvatusi.

Samal ajal hakkasid sotsiaalmeedias levima kaadrid, milles oli näha põlengu kuma.

Kohalike elanike väitel rünnati Redkino eksperimentaalset keemiatehast. See toodab erinevaid keemilisi komponente nagu kütuselisandid, tehnilised kemikaalid, spetsiaalsed reaktiivid, mida kasutatakse Venemaa sõjaväe- ja kaheotstarbelistes programmides, muuhulgas lennunduses- ja kaitsetööstuses.

The chemical plant in Redkino, Tver region in Russia, having a rough night. pic.twitter.com/oNj8y4Za6h

— Kvist (@kvistp) February 7, 2026

Veidi hiljem kinnitas oblasti kuberneri kohusetäitja Vitali Korolev rünnakut ja tulekahju ühele ettevõttele, kuid ta ei täpsustanud, millises tehases tulekahju süttis.

Fire engines, followed by a drone, which is being shot at from the ground by small arms fire, rush towards a fire at Redkino chemical plant in Tver Oblast, fascist Russia - just before the drone makes another hit. The plant makes chemicals for aviation and other military uses. pic.twitter.com/6vfUiQMmj7

— Euan MacDonald (@Euan_MacDonald) February 7, 2026

Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas hiljem, et tabamuse saanud keemiatehases valmistatakse raketikütuse komponente.

SBU ametniku sõnul toodeti seal Venemaa X-55 (H-55) ja X-101 (H-101) tiibrakettide kütusekomponente ning muid diislikütuse ja lennukikütuse elemente. Ametniku sõnul põhjustas droonirünnak tehases suure tulekahju.

"Isegi ajutine seiskamine raskendab raketikütuse tootmist ja vähendab vaenlase võimet säilitada meie linnade pommitamise intensiivsust," ütles ametnik.

Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku

Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva ulatusliku õhurünnaku Ukraina energiarajatiste vastu, võttes sihtmärgiks elektri tootmise- ja ülekandetaristu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et rünnakus kasutas Venemaa rohkem kui 400 drooni ja umbes 40 erinevat tüüpi raketti, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.

"Venemaa võiks iga päev valida tõelise diplomaatia, kuid ta valib uued rünnakud," postitas Zelenski sotsiaalmeediakeskkonnas X. "On ülioluline, et kõik, kes toetavad kolmepoolseid läbirääkimisi, sellele reageeriksid. Moskvalt tuleb ära võtta võimalus kasutada külma ilma Ukraina vastu survevahendina."

Ukraina energeetikaminister Denõss Šmõhal ütles, et rünnakud tabasid kahte Ukraina lääneosas asuvat soojuselektrijaama ja Ukraina elektrijaotussüsteemi põhielemente – alajaamu ja peamisi elektrijaotusliine.

"Vene kurjategijad panid toime järjekordse ulatusliku rünnaku Ukraina energiarajatistele," ütles Šmõhal ühismeediarakenduses Telegrami. "Energiatöötajad on valmis alustama remonditöid niipea, kui julgeolekuolukord seda lubab."

Rünnakud pandi toime ajal, mil temperatuur Ukrainas hakkas taas langema ja prognooside kohaselt kukub see lähipäevil miinus 14 kraadini Celsiuse järgi.

Ukraina ametnike sõnul kehtestati kogu riigis hädaolukorras elektrikatkestusi. Šmõhali sõnul palus valitsus Poolalt hädaolukorras elektri importi, et aidata Ukraina elektrivõrku.

Piirkondlikud ametnikud teatasid rünnakutest kogu riigis, sealhulgas läänepoolsetes piirkondades Hmelnõtskõis, Rivnes, Ternopilis, Ivano-Frankivskis ja Lvivis.

Ametnike sõnul tabasid rünnakud Lääne-Ukrainas asuvaid Burštõni ja Dobrotviri soojuselektrijaama.

Ukraina suurim eraettevõte DTEK teatas, et tema soojuselektrijaamades erinevates piirkondades said seadmed oluliselt kahjustada. DTEK teatas, et see oli kümnes rünnak nende soojuselektrijaamadele alates 2025. aasta oktoobrist.

"Kuna venelased on sihikule võtnud energiaettevõtteid meie riigi erinevates piirkondades, võivad elektrikatkestused kesta palju kauem," ütles Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtski. Ta ütles, et õhuhoiatused kestsid Lvivi oblastis Poola piiri lähedal üle kuue tunni.

Alates 2025. aasta sügisest on Moskva intensiivistanud oma rünnakuid Ukraina elektrivõrgu ja muu energiainfrastruktuuri vastu, sundides Ukrainas sageli elektrikatkestusi ja jättes miljonid inimesed tundideks pimedusse ja külma kätte, kuna elektrikatkestuste tõttu ei tööta ka veevarustust ja küttesüsteemid.

Uued Venemaa rünnakud energiasüsteemile toimuvad vaid paar päeva pärast USA vahendatud Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste viimast vooru sõja lõpetamise kohta. Vaatamata USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni survele ja läbirääkimiste voorudele ei ole diplomaatilised pingutused seni käegakatsutavaid tulemusi toonud.

Väidetavalt arutasid USA ja Ukraina võimaliku rahuleppe tähtaegu

USA ja Ukraina läbirääkijad arutasid võimalust jõuda Venemaaga rahukokkuleppele juba järgmisel kuul, edastas reedel uudisteagentuur Reuters.

Reuters kirjutas, et sellest ambitsioonikast eesmärgist rääkis korraga kolm olukorraga kursis olevat allikat. Samas usuvad nad, et tähtaegu lükatakse tõenäoliselt edasi, kuna võtmeküsimuses, milleks on territooriumid, kokkuleppele ei jõuta.

Veel viis allikat väidab, et arutatud plaani kohaselt esitatakse mis tahes kokkulepe rahvahääletusele, mis peetakse üheaegselt valimistega.

"USA läbirääkimismeeskond, mida juhtisid erisaadik Steve Witkoff ja president Donald Trumpi väimees Jared Kushner, avaldas hiljutistel kohtumistel Abu Dhabis ja Miamis oma Ukraina kolleegidele arvamust, et parem oleks, kui hääletus toimuks võimalikult kiiresti," kirjutas Reuters.

Agentuuri allikate sõnul teatasid USA läbirääkijad, et president Trump keskendub novembris peetavate kongressi vahevalimiste tõttu oma riigi siseküsimustele, mis tähendab, et Ühendriikide kõrgetel ametnikel on rahulepingu üle läbirääkimiste pidamiseks vähem aega ja poliitilist kapitali.

Kahe allika sõnul arutasid USA ja Ukraina ametnikud valimiste ja referendumi korraldamist mais. Mitmed teised läbirääkimistega kursis olevad allikad nimetasid aga Washingtoni ajakava ebareaalseks.

"Ameeriklased kiirustavad väga," ütles üks allikas, lisades, et hääletus võidakse korraldada vähem kui kuue kuuga.

Ukraina soovib kogu valimiskampaania vältel relvarahu, et tagada rahvahääletuse aus korraldus, ning rõhutab, et Kremlil on rikkunud oma lubadusi vaenutegevuse lõpetamisest.

"Kiievi seisukoht on see, et milleski ei saa kokku leppida enne, kui USA ja tema partnerid pakuvad Ukrainale julgeolekugarantiisid," ütles allikas.

Moskva ei nõustu USA ettepanekuga Zaporižžja tuumajaama üleandmiseks

Moskva lükkas tagasi USA ettepaneku anda Ukraina Zaporižžja tuumajaam, mis praegu on Vene vägede valduses, üle Washingtoni kontrolli alla, mis oleks andnud Ühendriikidele õiguse jaotada energiat Ukraina ja Venemaa vahel.

"Venemaa lükkas tagasi USA ettepaneku, mille kohaselt oleks Washington kontrollinud tuumajaama ja jaotanud selle elektrit nii Venemaa kui ka Ukraina vahel," teatas uudisteagentuur Reuters anonüümsetele allikatele viidates.

Venemaa nõuab hoopis oma kontrolli Zaporižžja tuumaelektrijaama üle. Vastutasuks pakub Kreml, et Ukraina saaks sealt elektrit madala hinnaga.

"Moskva nõuab jaama kontrollimist, pakkudes Ukrainale odavat elektrit – ettepanek, mida Kiiev peab vastuvõetamatuks," märkis Reuters.

Allikate sõnul on Zaporižžja tuumaelektrijaama küsimus rahuläbirääkimistel sama problemaatiline kui küsimus territooriumidest.

Zelenski: tuleb parandada reageerimist Venemaa droonirünnakutele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas õhujõudude tegevust riigi mitmes piirkonnas ebarahuldavaks ning teatas tegevustest, mis parandavad reageerimist tsiviilpiirkondadele suunatud ulatuslikele Venemaa droonirünnakutele.

Viimaste kuude korduvad Venemaa õhurünnakud on keskendunud Ukraina elektritaristule, põhjustades elektrikatkestusi ning häirides elamute kütet ja veevarustust külmal talvel.

"Ukraina relvajõudude õhuvägi. Seal toimuvad kaadrimuudatused, esialgu osades oblastites, üksustes - mis puudutab kaitset Vene Shahedide eest," ütles Zelenski reede õhtul traditsioonilises videopöördumises.

"Väikese õhutõrje komponent - täpsemalt ründedroonide vastu võitlemine - peab toimima oluliselt tõhusamalt ja vältima praegu esinevaid probleeme. Mitmel suunal on kaitse paremini üles ehitatud, osadel suundadel tuleb veel tööd teha, ja märkimisväärselt tööd teha," lisas ta.

Presidendi sõnul tegeleb kaitseminister Mõhhailo Fedorov selle temaatikaga ning õhujõudude juhataja Anatoli Krõvonožko sai täiendavad juhised.

"Ukraina kaitse- ja julgeolekujõududes on piisavalt jõude, piisavalt kogemusi, mida saab ja tuleb muuta laialdasemaks," ütles Zelenski.

"Kõik, mis on reaalselt toimib ühes või teises suunas, ühel või teisel tasandil, tuleb rakendada kõikjal, kus tulemusi on praegu vähem. Ja iga päev on oluline. Kõik otsused tuleb ellu viia maksimaalselt operatiivselt," lisas ta.

OSCE juhid külastasid esmakordselt pärast Ukraina sõja algust Moskvat

Kaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhti teatasid reedel, et tegid organisatsiooni poolt esimese visiidi Moskvasse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

OSCE praegune eesistuja, Šveitsi välisminister Ignazio Cassis ja OSCE peasekretär Feridun Hadi Sinirlioğlu kohtusid neljapäeval ja reedel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

"Ilma dialoogita ei ole usaldust," ütles Cassis Viinis ajakirjanikele antud briifingul, mis käsitles nende neljatunniseid kõnelusi Lavroviga.

Cassise sõnul oli eesmärk "näidata valmisolekut suhelda ja öelda... me oleme siin, et teiega rääkida ja teid kuulata".

"Valmisolek koos rääkida, teineteist kuulata oli olemas ja ma näen selles suhtlemises alguspunkti," lisas ta.

Cassis ja Sinirlioğlu kohtusid esmaspäeval Kiievis ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ukraina, Venemaa ja USA pidasid kolmapäeval ja neljapäeval Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi osana Washingtoni vahendatud püüdlustest lõpetada ligi neli aastat kestnud sõda.

Cassise sõnul võiks OSCE kasutada oma kogemusi ja saata relvarahu korral Ukrainasse seire- ja kontrollimissiooni.

OSCE teatas avalduses, et Cassis ja Sinirlioğlu "rõhutasid Lavroviga peetud kõnelustel vajadust lõpetada sõda Ukrainas".

"Nad rõhutasid sõja jätkuvalt suurt inimkaotuste arvu," lisati avalduses.

Külma sõja ajal sündinud OSCE, mille peakorter asub Viinis, üritab naasta diplomaatilisele areenile pärast seda, kui Kreml tõrjus selle kõrvale alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

OSCE 2014. aastal käivitatud seiremissioon Ida-Ukrainas lahkus riigist kiirustades pärast seda, kui Venemaa seal 2022. aastal oma täiemahulist sissetungi alustas.

Kolm OSCE ametliku mandaadi alusel töötanud ukrainlast vahistati 2022. aasta aprillis ja mõisteti seejärel spionaažis süüdi. Neid hoitakse endiselt kinni Venemaal või Venemaa kontrolli all olevatel aladel.

OSCE, mis nimetas nende vahistamist meelevaldseks, on pikka aega püüdnud nende vabastamise üle läbirääkimisi pidada.

"On toimunud teatud edasiminek ja ma loodan, et näeme tulemusi lähinädalatel. Jälgin seda lähipäevil väga tähelepanelikult," ütles Sinirlioğlu.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 245 290 (võrdlus eelmise päevaga +730);

- tankid 11 650 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 009 (+2);

- suurtükisüsteemid 37 036 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1637 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1295 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 127 081 (+1161);

- tiibraketid 4245 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 77 379 (+68);

- eritehnika 4064 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.