Veel enne kui otsustati rajada Hiiumaa ja Saaremaa vahele riiklik jäätee, olid nii hiidlased kui ka saarlased nädala alguses omaalgatuslikult juba kümnete autodega omal riskil üle jäätunud Soela väina kahe saare vahet sõitnud.

Õnn oli seekord saarlaste ja hiidlaste poolt. Kui transpordiameti tellitud jäätee uuringud algasid, selgus, et omaalgatuslikul jääteel olid eluohtlikud riskid.

"Väga hea näide oli sel aastal just isetekkeliste jääteede puhul. Autod tulid üle, sotsiaalmeedia oli pilte täis, et tulge jääle, väga kihvt, väga turvaline. Tegelikult kui me hakkasime pikemalt uurima leidsime üsna pikad lõigud, kus jää oli alla 20 sentimeetri, see on ohtlik," rääkis Transpordiameti lääne regiooni juht Hannes Vaidla.

Transpordiameti poolt tellitud trassi maha märkimine algas kolmapäeval, seda nii saarlaste kui ka hiidlaste poolt korraga ja pole ime, et üks teemeeste töökoosolek peetigi maha keset Soela väina.

"Jää puurimisel ka väga palju näitab ära kogemus, et millise struktuuriga on jää, kui tihe või kui habras või isegi värvus reedab ära. Sa pead oskama silmaga vaadata kus ta on liigutanud jääd, kus jää all veed liiguvad," selgitas Vaidla.

"Kahtlastes kohtades sa uurid ka vasakule-paremale. Vajadusel teed tihedamalt, sa pead selgeks saama, miks siin on õhem. Kas siin on vool all, sa pead selgeks saama, mis trassil toimub. Meil läheb siia sajad ja sajad kadakad, liikluskorraldusvahendid, valveteenused. Siin ei ole ülelaskmise võimalust, sest siin on tegemist inimeludega. Kui me avame trassi, siis me võtame vastutuse. Ja avatud trassil ei ole siiamaani midagi juhtunud ja ma olen päris veendunud, et ei juhtu ka," rääkis Vaidla.

"Kui siin on suuremad praod, siis sinna hakkame sildasid ehitama, see võtab nüüd aega. Igal hommikul võib see olukord olla täiesti erinev tänasest," sõnas Verstoni Saaremaa teemeister Marek Koppel.

Jäätee pole aga igavene.

"See on selge, et see trass algusest lõpuni ei kesta, see väsib ära, tal on praod sees, ta läheb katki. Ja me kohe praegu otsime juba uusi võimalusi, kuhu võimaluse korral oleks võimalik uus trass rajada või ümber tõsta," märkis Vaidla.

Pühapäeva hommikul süttiski Triigi sadamas Saaremaa ainsal valgusfooril roheline tuli.

"Väga hea on olukord jää suhtes. Kindlasti kui jääteele minna, siis mitte peale panna turvavööd, hoida eesoleva autoga pikivahet 250 meetrit ja sõidukiirused peaksid siis olema vahemikus 10–25 või 40–70 kilomeetrit tunnis," ütles Koppel.

"Kui sa näed, et trassi ääres seisab auto, ära sõida ta kõrvale küsima, et kuidas sul läheb. See tähendab seda, et kui auto on 2,5-tonnine, siis me oleme viie tonniga ühes kohas," sõnas Vaidla.

Jäätrass sündis läbi kriisi, kuid kui kliimaolud peaksid ka edaspidi jääteede rajamist võimaldama, kas riik oleks valmis äärmiselt populaarseid ja kogu Euroopa mõistes unikaalseid jääteid uuesti rahastama?

"Ma arvan, et riik selle olukorra pealt veel jääteed eelarvestama ei hakka. Aga see kõik on ju poliitika. Kuidas me suuname oma poliitikat ja poliitikuid, täpselt niimoodi me saame teha. Me oleme valmis, andke võimalus," ütles Vaidla.