Eesti 200 liikme Tanel Teini algatatud kaughasartmängumaksu langetus sai teisipäeval riigikogus lõpuks ära parandatud, nii et ka sel aastal tuleb kaughasartmängu pealt maksu maksta. Siiski alles märtsist.

Riigieelarves eeldas rahandusministeerium, et tänavu oleks võinud kaughasartmängumaksu laekuda 27 miljonit eurot. Esimestel kuudel võinuks laekumine ministeeriumi hinnangul olla neli miljonit eurot, kui seaduses viga poleks olnud.

Paljud hasartmängukorraldajad on öelnud, et soovivad maksu asemel vabatahtlikult riigile raha annetada.

"On igati tervitatav, et mitmed hasartmänguettevõtjad on avaldanud soovi kultuuri ja spordi toetamist jätkata. Rahandusministeeriumiga on sel teemal ühendust võtnud nii hasartmängu korraldajate liit kui ka üks juriidiline esindaja ning lisaks on osa ettevõtjaid pöördunud maksu- ja tolliameti poole," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Rahandusministeerium pani selleks tarbeks kokku ka eraldi juhendi. Raha saavad ettevõtjad vabatahtlikult kanda kas otse Eesti Kultuurkapitalile (kulka) annetades või siis riigikassa kontole, selgitusega "annetus hasartmängumaksu asemel".

Eripärana tuleb annetuselt tasuda ka 22-protsendiline tulumaks, mille kultuurkapitalile suunamine eeldab eraldi valitsuse otsust.

"Praegu veel annetusi laekunud pole, aga tuleb ka arvestada, et maksu tasumise tähtpäev oleks 15. veebruar. Ei ole mõtet eeldada, et ka annetustega hakatakse kohe kuu alguses tegelema," rääkis Liivamägi.

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) juhi Tõnis Rüütli sõnul Eesti hasartmängukorraldajad annetust teha plaanivad.

"Lühidalt on see nõnda, et maksutähtaja saabudes on planeerinud ettevõtjad ühel või teisel viisil selle raha üle kanda," ütles Rüütel.

"Maksukohustuse tähtaeg on järgneva kuu 15. kuupäev. Seda nad silmas peavad," lisas ta.

Hasartmängumaksu vähesem laekumine jätab augu kultuurkapitali eelarvesse, kuhu raha muidu jõudis. Kulka juht Margus Allikmaa liigselt mures ei ole.

Allikmaa ütles, et peaminister on korduvalt lubanud kulkale puudujääva osa valitsuse reservist kompenseerida.

Kui palju täpsemalt puudu jääb, selgub Allikmaa sõnul kõige varem märtsi lõpus, kui on selge, mis mahus hasartmänguettevõtted on annetusi teinud.

Jooksvalt kulkale väiksem hasartmängumaksu laekumine probleeme ei too, sest Allikmaa sõnul on piisavalt puhvreid.

Eesti tegevusloaga hasartmängu korraldajatest ligikaudu pool on Eesti ja pool välismaa ettevõtted.