Hülgeseirekaamera näitab hallhüljeste elu poegimise perioodil. Soojal talvel sünnib Eestis 4000 kuni 5000 hülgepoega, ütles hülgeuurija Mart Jüssi. Külmal talvel võib neid olla kümme tuhat, kuid loendada saab alles kevadel. Siis tulevad vanad loomad kividele karva vahetama ning on nähtaval.

"See on üks Läänemere parimaid kohti oma poegi ilmale tuua. Hülged on Arktika loomad – jää- ja lumeloomad ning siin meie aladel, meie laiuskraadil Eesti ja Gotlandi vahel on tavaliselt see koht, kus see Läänemere jääpiir jookseb. Põhja pool on jää natuke liiga karm ja lõuna pool pole teda peaaegu üldse," ütles Jüssi.

Paarikümne aasta jooksul on täheldatud hallhüljeste väikest juurdekasvu. Soojad talved on üks põhjus, miks see pole suurem.

"Kuna ta maksab kõrgemat maksu – soojamaksu. Poegade elulemus on väiksem ja pojad on kehvemas tervislikus korras, siis see kasv nagu on, aga see kasv ei ole nii äge, kui see võiks olla," lausus Jüssi.

Tänavu võivad jääl rändajad hülgeid kohata.

"Koertega on see asi, et koerad võivad teda rünnata või siis tema ise võib koera rünnata. Ta võib vabalt ka inimest rünnata, kui ta läheb talle liiga lähedale," sõnas Eesti metsloomaühingu vabatahtlik Alina Kuznetsov.

Mart Jüssi palub teada anda, kus hülgeid nähti. Ei soovita viskuda selfisid tegema.

"Ta kaitseb oma järglasi ja territooriumi ning ta tegelikult on lähedale minevale inimesele äärmiselt ohtlik. Ma ei soovita seda teha – isegi kui ta on väga nunnu – minna neid näiteks patsutama või selfisid tegema. Need lõuad käivad väga kiiresti ja need augud on üldiselt väga suured ja valusad. Seda räägin oma kogemusest," selgitas Jüssi.

Kalameestel on ehk põhjust rõõmustada – võib-olla on kevadel hülgeid rannas vähem.

"See jää püsib aprillikuuni, siis suur osa nendest poegadest läheb mereloomaks, kukub vette rannast üsna kaugel ja see võib pigem leevendada seda olukorda kui nendel aastatel, kui jääd ei ole ja need hülged on rannas või randades kinni," lausus Jüssi.