Sõja 1449. päev: Ukraina ründas Volgogradi naftatöötlemistehast

Kohaliku meedia andmetel ründasid Ukraina droonid ööl vastu kolmapäeva Venemaal asuvat Volgogradi naftatöötlemistehast. Venemaa droonirünnak jättis Zaporižžjas elektrita üle 11 000 tarbija. Venemaa rünnakus Harkivi oblastis asuvale Bohoduhhivile hukkus neli inimest.
Oluline Venemaa-Ukraina kolmapäeval, 11. veebruaril kell 19.30:
- Keenia süüdistab Moskvat oma kodanike kasutamises rindel kahurilihana;
- Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast;
- Venemaa ründas Lvivi linna rakettidega Kinžal, mis kõik alla tulistati;
- Venemaa droonirünnak jättis Zaporižžjas elektrita üle 11 000 tarbija;
- Venemaa rünnakus Harkivi oblastile hukkus kolm väikelast ja üks täiskasvanu;
- Venemaa survestab sõjavangide perekondi registreerima Starlinki terminale;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit.
Mõttekoda: Ukrainale antav abi langes USA kärbete järel rekordmadalale
Sõjaline abi Ukrainale langes 2025. aastal rekordmadalale tasemele, kuna USA lõpetas rahastamise, jättes Euroopa pea ainsaks abiandjaks, teatas kolmapäeval Kieli Instituut.
Kiievi liitlased eraldasid 2025. aastal sõjaliseks abiks 36 miljardit eurot, mis on 14 protsenti vähem kui eelneva aasta 41,1 miljardit eurot, selgub Kieli Instituudi andmetest.
USA abi peatus täielikult pärast president Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja 2025. aasta alguses.
Aastatel 2022-2024 andis Washington ligikaudu poole kogu sõjalisest abist.
Euroopa riigid on seetõttu teinud tekkinud lünga täitmiseks märkimisväärseid jõupingutusi, suurendades 2025. aastal oma ühiseid eraldisi 67 protsenti võrreldes aastate 2022-2024 keskmisega.
Mõttekoda juhib aga tähelepanu Euroopa panustajate seas valitsevatele kasvavatele erinevustele, kusjuures Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide arvele langeb ligikaudu 95 protsenti sõjalisest abist.
Instituudi arvutuste kohaselt andsid Põhja-Euroopa riigid (Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi) 2025. aastal 33 protsenti sõjalisest abist.
Euroopa Parlament kiitis heaks 90 miljardi euro suuruse toetuslaenupaketi Ukrainale
Kaks kolmandikku laenust võib Ukraina kasutada relvade ostuks ning see peaks rahuldama Ukraina vajadused tänavu ja tuleval aastal. Laenupaketini jõuti pärast seda, kui plaan kasutada Venemaa keskpanga külmutatud varasid läbi kukkus.
Venemaa ründas Lvivi linna rakettidega Kinžal, mis kõik alla tulistati
Ukrainas anti pärastlõuna paiku Kinžali rakette kandvate Vene sõjalennukite MiG-31K õhkutõusmise tõttu õhuhäire. Hiljem teatas Ukraina sõjavägi, et kaks Kinžali raketti liiguvad Lvivi suunas. Ukraina võimud teatasid veidi hiljem, et õhutõrje hävitas kaks raketti, vahendas Ukrainska Pravda.
Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast
Kohaliku meedia andmetel ründasid Ukraina droonid ööl vastu kolmapäeva Venemaal asuvat Volgogradi naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.
Venemaa kaitseministeerium väitis varem, et tulistas mitmes piirkonnas alla 48 Ukraina drooni, kuid Volgogradi oblastit nende seas ei mainitud.
Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas, et Lõuna-Volgogradis asuvas rajatises on tuvastatud kahjustused, viidates naftatöötlemistehasele. Botšarovi sõnul said kahjustada ka üks korterelamu ja lasteaed, kannatanuid ei ole.
"Päästeteenistused ja kohaliku omavalitsuse ametid viivad läbi otsingu- ja päästetöid, et leida ja kahjutustada võimalikke droonirususid," lisas ta.
Telegrami kanali Exilenova+ teatel kuulub tehas Venemaa naftahiiule Lukoil ning tegu oli tänavuse esimese droonirünnakuga sellele objektile.
Kiiev ründab regulaarselt sihtmärke sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel, et nõrgestada Kremli sõjalist võimekust. Ukraina peab Venemaa energiarajatisi legitiimseteks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna nendest saadava tuluga rahastatakse sõjategevust.
Keenia süüdistab Moskvat oma kodanike kasutamises rindel kahurilihana
Keenia välisministri asetäitja süüdistab Moskvat Keenia kodanike meelitamises Venemaale ja nende saatmises Ukraina rindele kahurilihana, kirjutab Saksamaa väljaanne NTV.
"Neid inimesi kasutatakse rindel kahurilihana," ütles Keenia välisministri asetäitja Korir Sing'Oei.
Artikli kohaselt plaanib Keenia välisminister Musalia Mudavadi minna järgmisel kuul Moskvasse, et "teha neile tegevustele lõpp".
Samuti kavatseb ta teha jõupingutusi nende keenialaste tagasitoomiseks, kelle Ukraina on vangi võtnud. Mudavadi soovib ka kontrollida haiglaravil viibivate Keenia kodanike seisundit.
Väljaanne märgib ministri avaldusele viidates, et viimase kahe kuu jooksul on Venemaalt evakueeritud üle 30 Keenia kodaniku.
Varem teatas UNIAN, et endised värvatud ning värvatute pereliikmed on öelnud, et Venemaa armee on loonud Aafrikas ulatusliku võrgustiku ning värvanud sadu Keenia kodanikke sõtta Ukrainas. Meeste sõnul peteti neid – nad olid nõustunud tsiviil- või ohutute töödega julgeolekuvaldkonnas Venemaal, kuid sunniti seejärel allkirjastama lepingu ja saadeti rindele.
Märgitakse, et palgatud võitlejate seas oli ka praegusi või endisi sõdureid, kellele venelased lubasid kõrget palka. The Washington Post kirjutas, et ellu jäänud kaebasid ebainimliku kohtlemise üle Vene komandöride poolt ning kohutavate tapmisstseenide üle.
Samuti on varem kirjutatud, et BBC viis läbi uurimise, mille käigus selgus, et vaesematest riikidest pärit välismaalasi meelitatakse Venemaa armeesse atraktiivsete naiste abil. Näiteks sattus üks Süüria kodanik sõtta pärast seda, kui uskus venelannat Polina Azarnõhh, kes lubas talle tasuvat tööd ja Venemaa kodakondsust. Uurimise kohaselt on naine 40-aastane endine õpetaja. Azarnõhh kasutab meelitamiseks Telegrami kanalit, kus pakub videotes "üheaastaseid lepinguid sõjaväeteenistuseks".
Venemaa droonirünnak jättis Zaporižžjas elektrita üle 11 000 tarbija
Venemaa teisipäeva hilisõhtune droonirünnak Zaporižžjale jättis linnas elektrita üle 11 000 tarbija, teatasid kohalikud võimud.
Rünnak on osa Venemaa kestvast drooni- ja raketikampaaniast Ukraina energiataristu vastu. See on tõsiselt kahjustanud riigi elektrivõrku ning sundinud kehtestama pakasega pikki voolukatkestusi.
Venemaa jätkas rünnakuid energiataristule eelmisel nädalal pärast lühiajalise nn energiarahu lõppemist. See USA presidendi Donald Trumpi õhutatud kokkulepe, millega Moskva nõustus ajutiselt peatama löögid Ukraina elutähtsa energiataristu pihta, on nüüdseks ammendunud.
Zaporižžja oblasti kuberner Ivan Fedorov ütles, et kohaliku aja järgi kella 23 paiku toimunud droonirünnakus purunesid mitme elumaja aknad. Inimesed rünnakus vigastada ei saanud ning energiataristule tekitatud kahju ulatus on selgitamisel.
Ukraina õhuvägi hoiatas kolmapäeva varajastel tundidel linna suunas liikuvate uute droonide eest.
Löögi tõttu kannatab linna elektrivarustus ajal, mil elanikel tuleb niigi rinda pista kogu talve kestnud kütte-, vee- ja voolukatkestustega. Ööl vastu teisipäeva langes õhutemperatuur Zaporižžjas 10 külmakraadini.
Ida-Ukraina rindejoonest vaid mõne kilomeetri kaugusel asuv Zaporižžja on pidev sihtmärk Venemaa rünnakutele tsiviiltaristu vastu.
Venemaa rünnakus Harkivi oblastile hukkus kolm väikelast ja üks täiskasvanu
Venemaa rünnakus Harkivi oblastis asuvale Bohoduhhivile hukkus neli inimest, kellest kolm olid väikelapsed. Veel kaks inimest sai vigastada, teatas kuberner Oleh Sõnjehubov ööl vastu kolmapäeva.
"Bohoduhhivi linnale tehtud vaenlase rünnaku tagajärjel surid kaks üheaastast poissi ja üks kaheaastane tüdruk," ütles kuberner.
Surma sai ka laste juures viibinud 34-aastane mees. Rünnakus said vigastada 35-aastane rase naine ja 74-aastane naine.
Venemaa jätkab sõja käigus regulaarseid rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule, sealhulgas elumajadele ja energeetikasektorile.
Zaporižžjas jäid Venemaa rünnakute tõttu elektrita ligi 11 000 elanikku, andis kolmapäeva teada kuberner Ivan Fedorov. Lõuna-Ukraina linnas oli sel hetkel üheksa kraadi külma.
Venemaa survestab sõjavangide perekondi registreerima Starlinki terminale
Ukraina sõjavangide kohtlemise koordineerimisstaap teatas, et Venemaa sunnib Ukraina sõjavangide perekondi registreerima Starlinki seadmeid, mida Vene väed seejärel lahinguväljal kasutavad.
Süüdistus esitati nädal pärast seda, kui Ukraina kaitseministeerium ja Starlinki emafirma SpaceX leppisid kokku kohustuslikus terminalide registreerimises Ukraina territooriumil. Selle sammu eesmärk on takistada Vene üksustel satelliitside kasutamist.
"Otsides väljapääsu keerulisest olukorrast, on okupandid pööranud tähelepanu sõjavangide lähedastele," kirjutas koordineerimisstaap. "On registreeritud juhtumeid, kus inimestele esitatakse ähvardusi ja nõudmisi registreerida Starlinki seadmed ametlikult oma nimele. Seejärel plaanitakse tehnikat kasutada Ukraina ja ukrainlaste vastu."
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 249 380 (võrdlus eelmise päevaga +820);
- tankid 11 661 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 24 020 (+2);
- suurtükisüsteemid 37 148 (+59);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1638 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1298 (+1);
- lennukid 435 (+0);
- kopterid 347 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 130 711 (+1551);
- tiibraketid 4270 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 77 969 (+235);
- eritehnika 4070 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Karl Kivil
Allikas: The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda











