Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 12. veebruaril kell 22.17:

- Zelenski ootab Ukraina diplomaatidelt aktiivsust ja tulemusi;

- Ukraina süütas droonirünnakuga naftatöötlemistehase Komimaal;

- Sidepiirangud tekitavad Vene vägedele raskusi;

- Vene võimud evakueerisid tabamuse saanud sõjaväerajatise lähistelt elanikud;

- Zelenski lükkas ümber väited, et kuulutab 24. veebruaril välja valimised;

- Zelenski: Ukraina EL-iga liitumise päev kirjutatakse rahulepingusse;

- Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga;

- Venemaa rünnak jättis Odessas elektri ja veeta ligi 300 000 inimest;

- Venemaa öised rünnakud jätsid Kiievis kütteta veel ligi 2600 elumaja;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit.

Zelenski ootab Ukraina diplomaatidelt aktiivsust ja tulemusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ootab kogu Ukraina diplomaatiliselt süsteemilt piisavat aktiivsust ja käegakatsutavaid tulemusi Ukraina toetuseks rahvusvahelisel areenil juba sel nädalal, edastas uudistekanal Ukrinform.

President teatas sellest neljapäeval oma õhtuses videopöördumises.

Zelenski ütles, et ootab piisavat aktiivsust kogu Ukraina diplomaatia süsteemilt, mille hulgas välisministeeriumilt ja igalt Ukraina saatkonnalt. Riigipea lisas, et kui mõni saatkond vaikib, siis tähendab see, et selle töö on mitterahuldav.

President rõhutas, et Ukraina peab olema kuuldav kogu maailmas ja saama abi ning ta ootab vastavaid tulemusi Ukraina toetuseks juba sel nädalal.

Ukrinformi andmetel külastab Ukraina välisminister Andri Sõbiha 12.–14. veebruaril Münchenit, kus ta osaleb Müncheni julgeolekukonverentsil osana president Zelenski juhitavast delegatsioonist.

Ukraina süütas droonirünnakuga naftatöötlemistehase Komimaal

Ukraina korraldas neljapäeval droonirünnaku Venemaal Komi Vabariigis asuvale Uhta naftatöötlemistehasele, põhjustades seal tulekahju.

"Täna ründasid meie piirkonda Ukraina droonid. Uhta naftatöötlemistehases puhkes tulekahju. Sündmuskohal töötavad päästeteenistused. Esialgse teabe kohaselt ohvreid pole," kirjutas vabariigi juht Rostislav Goldstein sotsiaalmeedias.

Ühe sotsiaalmeediapostituse kohaselt tabas naftakäitist kolm drooni.

This morning, Ukrainian forces carried out strikes with Lyutyi long-range OWA-UAVs on the Lukoil Ukhta oil refinery in Russia's Komi Republic.

A fire broke out at the object as a result of the attack, with a pile of black smoke rising to the sky.

The facility is located over… pic.twitter.com/Ma72OoTMs7

— Status-6 (War & Military News) (@Archer83Able) February 12, 2026

Lukoilile kuuluv naftarafineerimistehas asub 1700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Ukraina edukas rünnak vallandas Komimaal elanike tormijooksu tanklatele, et oma autode kütusepaagid täita, teatas sotsiaalmeediakanal (((Tendar))). Uhta piirkonnas on praegu 18 kraadi külma.

The successful strike upon the Ukhta refinery in Russia triggered a run to the local gas stations. Citizens are in panic to run out fuel in the middle of the winter. Temperatures in Ukhta are very low with - 18 Celsius degrees during the day. pic.twitter.com/39OEAsKeAq

— (((Tendar))) (@Tendar) February 12, 2026

Kreml: Venemaa blokeeris ka WhatsAppi kasutamise

Moskva on blokeerinud populaarse sõnumirakenduse WhatsAppi kasutamise, kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Moskva on juba mitu kuud püüdnud suunata Venemaa kasutajaid üle kodumaisele sõnumirakendusele Max, millel puudub läbiv krüpteering ja mida aktivistid on nimetanud potentsiaalseks järelevalvevahendiks.

Teisipäeval teatas Venemaa, et seab piirangud sõnumirakendusele Telegram, kuna see oli Venemaa väitel rikkunud riigi seadusi.

Sotsiaalmeedias levivad väited, et Telegrami kasutamise piiramist on kritiseerinud ka Ukraina rindel tegutsevad Vene sõjaväelased.

Sidepiirangud tekitavad Vene vägedele raskusi

Vene väed on sattunud rindel raskustesse pärast seda, kui nad kaotasid võimaluse kasutada Starlinki internetiterminale ning lisaks piiras riik sõnumirakenduse Telegram kasutamist. Kommunikatsiooniprobleemid on halvanud üksuste tegevuse ja põhjustavad sõdurite oma vägede tule alla jäämist, selgub meedia teadetest.

"Rinne on šokis... Starlinkid on surnud, Telegram on blokeeritud – kuidas me peaksime võitlema? Kas kirjatuvide abil?" vahendas väljaanne Kyiv Post Vene propagandisti Ivan Utenkovi teisipäeval avaldatud kriitikat.

Telegrami kasutajad Venemaal teatasid 10. veebruaril laialdastest katkestustest teist päeva järjest, kusjuures Downdetector registreeris 24 tunni jooksul üle 11 000 kaebuse, märkis Kyiv Post

Venemaa riiklik tsensuuri- ja kommunikatsioonijärelevalveasutus Roskomnadzor hakkas sel nädalal  rakendust üleriigiliselt aeglustama. Venemaal sündinud tehnoloogiaettevõtja Pavel Durovi asutatud Telegram on populaarne kogu Venemaal ja Ida-Euroopas.

Kremli pressisekretär Dmitri Peskov püüdis probleemi tähtsust vähendada, öeldes, et Telegram ei ole tõenäoliselt rindelähedases suhtluses peamine tööriist.

"Ma ei usu, et on mõeldav, et rindesuhtlus toimub Telegrami või mõne muu sõnumirakenduse kaudu. Seda on raske ja võimatu ette kujutada... spetsialistid peaksid sellest rääkima," ütles ta ajakirjanikele.

Vastuseks vaidlustas Vene vabatahtlik kutsungiga Trinatsatõi Peskovi avalduse, öeldes, et Telegrami blokeerimine on nagu endale jalga tulistamine.

"Hea Dmitri Sergejevitš [Peskov], sõjaväelase ja erioperatsioonis osalejana ütlen teile tõtt. Tihti toimub Telegrami kaudu mitte ainult suhtlus ja lahingujuhtimine, vaid ka logistika, humanitaarabi kogumine ja kohaletoimetamine," kirjutas vabatahtlik.

"Ja siin ei ole arvestatud mitmesuguseid muid ülesandeid; mõnikord tehakse Telegrami kaudu isegi suurtükitule korrigeerimist. Põhimõtteliselt on Telegrami blokeerimine nagu endale jalga tulistamine, et ennast üles äratada," lisas ta.

Telegrami kasutuse piiramine on osa laiemast mustrist – Roskomnadzor on alates 2025. aasta augustist osaliselt blokeerinud Telegrami ja teise sõnumirakenduse, WhatsAppi kõnesid, viidates turvaprobleemidele. Venemaa seadusandjate väitel levib Telegrami kanalite kaudu valeinfot, ametnikud on aga väitnud, et platvormi kasutatakse tsiviilisikute värbamiseks sabotaažiks ja terroristlikuks tegevuseks.

Samas on rakenduse piiramine tekitanud paanikat Venemaa vabatahtlike, propagandistide ja sõjaväeblogijate seas, märkis Kyiv Post.

"Roskomnadzor on lihtsalt vaenlase kaasosaline... Pärast Telegrami keelamist peame vist hakkama sõjalistel eesmärkidel kirjatuvisid kasutama. Humanitaarabi kaob ja see tähendab sõdurite elusid," kirjutas vabatahtlik Trinatsatõi.

"Roskomnadzor saboteerib tahtlikult sõjalist erioperatsiooni ja mitte keegi riigiduumas ei taha seda näha," kirjutas kasutaja hüüdnimega Mihhail Telegrami kanali kommentaarides.

Vene vägede jaoks teeb asja hullemaks Starlinki kinni keeramine. Ukraina partisanid ütlevad, et Vene üksuste suhtlus Ida- ja Lõuna-Ukrainas on piiratud ja see halvab ülemate võimalused oma üksusi juhtida. Varusidekanalid ei tööta ja Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemid segavad ka nende enda raadiojaamu. Ühes Zaporižžjas toimunud intsidendis hukkus väidetavalt 12 sõdurit, kes jäid omade tule alla.

Sidekatkestused järgnevad SpaceX-i hiljutisele otsusele keelata Venemaa vägede poolt Ukrainas kasutatavad Starlinki terminalid, katkestades internetiühenduse hinnanguliselt tuhande kilomeetri pikkusel rindejoone lõigul.

Ukraina elektroonilise sõjapidamise spetsialist Serhiy "Flash" Beskrestnov ütles, et peaaegu kõik Starlinkist sõltuvad Venemaa rindeüksused on kaotanud võime edastada turvaliselt andmeid, mistõttu ülemad ei saa rünnakuid koordineerida.

"Ilma stabiilse sideta rindel algab kaos," kommenteeris Ukraina partisaniliikumine Ateš. "Venemaa sõltuvus tsiviiltehnoloogiast on pöördunud tema vastu. Kui side kaob, variseb juhtimine kokku ja väed hakkavad ennast hävitama."

Vene võimud evakueerisid tabamuse saanud sõjaväerajatise lähistelt elanikud

Ukraina droonirünnak Venemaal asuvas Volgogradi oblastis põhjustas tulekahju sõjaväerajatises ja tõi kaasa lähedalasuva küla evakueerimise, teatas  neljapäeval kuberner Andrei Botšarov.

"Allakukkuvad rusud põhjustasid tulekahju kaitseministeeriumi rajatise territooriumil Kotlubani küla lähedal," postitas Botšarov suhtlusvõrgustikku Telegram.

"Tsiviilelanike ohutuse tagamiseks kustutustööde ajal tekkida võiva plahvatusohu eest on välja kuulutatud ja käimas evakuatsioon lähedalasuvas Kotlubani külas," lisas kuberner.

New video from the scene showing constant explosions over the GRAU depot https://t.co/gLM3CoNztw pic.twitter.com/oi1XzMjNrm

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) February 12, 2026

Väidetavalt sai Ukraina õhurünnakus tabamuse Vene vägede moonaladu.

Zelenski lükkas ümber väited, et kuulutab 24. veebruaril välja valimised

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas ümber ajalehes Financial Times kolmapäeval avaldatud väite, et ta kavatseb 24. veebruaril rahuprotsessi raames valimised välja kuulutada.

"See on esimene kord, kui kuulen kavatsusest kuulutada 24. veebruaril valimised välja. Esimest korda sain sellest teada Financial Timesist ja nüüd kuulen teist korda teie käest. Olen valimistest mitu korda rääkinud; alustame valimistega siis, kui kõik vajalikud julgeolekugarantiid on paigas," ütles Zelenski kolmapäeval ajakirjanikele.

President kinnitas, et Ukraina on kindlasti valimisteks valmis, kuid tema sõnul on 24. veebruar eriline kuupäev ja oleks absoluutselt rumal mõte kasutada sellist kuupäeva poliitikast rääkimiseks.

Venemaa alustas 2022. aasta 24. veebruaril Ukraina vastu täiemahulist agressioonisõda.

"See on väga oluline kuupäev. Neli aastat sõda. See on suur hulk inimesi, kes kaitsesid meie riiki ja on andnud selle eest oma elu. Alates 24. veebruarist on nad iga päev oma riiki kaitsnud," rääkis Zelenski.

Financial Times kirjutas kolmapäeval pädevatele allikatele viidates, et Zelenski võib 24. veebruaril välja kuulutada presidendivalimised ja referendumi tulevase rahuleppe üle Venemaaga.

Zelenski: Ukraina EL-iga liitumise päev kirjutatakse rahulepingusse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski selgitas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et püüab eeldatavas rahulepingus fikseerida kuupäeva, millal Ukraina võetakse 2027. aastal Euroopa Liidu liikmeks.

President nimetas kuulujuttudeks lääneriikide meedias levinud informatsiooni, mille kohaselt Euroopa Liit valmistab ette plaani Ukraina osaliseks liitumiseks 2027. aastaks. Samas kinnitas Zelenski, et püüab partneritelt saada selget kuupäeva Ukraina liitumiseks ühendusega.

"Ukraina teeb kõik selleks, et olla 2027. aastaks tehniliselt valmis liituma," sõnas Zelenski.

Riigipea toonitas, et vähemalt peamised asjad saavad selleks ajaks tehtud.

"Ma tahan konkreetset kuupäeva. Olen kindel, et kui Ameerika, Venemaa, Putini, minu kui Ukraina presidendi ja Euroopa allkirjastatud lepingus puudub kuupäev Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga, siis teeb Venemaa kõik protsessi tõkestamiseks. Ja isegi mitte oma kätega, vaid teatud Euroopa esindajate kätega," oli Zelenski veendunud.

President meenutas, et vastav tõkestamine juba käib, kuna liitumisläbirääkimiste kõik teemad pole ametlikult avatud.

Samuti oli tema sõnul Ukrainal probleeme Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamisega. "Oli terve laine raskusi ja meie võitlust, kuid sellegipoolest saime kandidaadiks. Aga edaspidine on veel keerulisem. Seetõttu on Euroopa Liit meie jaoks taas konkreetne, sest need on Ukraina julgeolekugarantiid. See on konkreetsus ja konkreetne kuupäev. Minu tänane allkiri 20-punktilisel plaanil – sõja lõpetamise plaanil – tagab ukrainlastele, et meie liitumiseks on kindel kuupäev," sõnas Zelenski.

Zelenski on veendunud, et Ukraina liitumine Euroopa Liiduga on kõigi jaoks üks peamisi julgeolekugarantiisid.

Lääne meedia andmetel kaalub Euroopa Liit liitumisprotsessi muutmist, et luua kahetasemeline liikmeks saamise süsteem. Tänu sellele saaks Ukraina liituda ühendusega enne kõigi vajalike standardite täitmist, kuid saades vastutasuks vähem hüvesid.

Jaanuari lõpus rõhutas Euroopa Liidu naabruspoliitika ja laienemisvolinik Marta Kos, et mitte ainult Zelenski ei taha Ukraina saamist Euroopa Liidu liikmeks 2027. aastal. Ka paljud Euroopa Liidu liikmesriigid pingutavad selle nimel, et Ukraina saaks ühenduse liikmeks võimalikult kiiresti.

Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga

Vene relvajõud ründasid ööl vastu neljapäeva Ukrainat 24 ballistilise raketiga Iskander M/S-300 ja H-59/69 ning 219 ründedrooniga, teatasid Ukraina õhujõud.

Ukraina õhukaitse hävitas 15 Iskanderi ja ühe H-59/69 raketi ning 197 Shahed, Gerbera, Italmas ja teist tüüpi drooni, öeldi teates.

Vene raketid ja droonid tabasid sihtmärke 13 paigas.

Venemaa rünnak jättis Odessas elektri ja veeta ligi 300 000 inimest

Ukraina lõunaosas asuvas Odessas jäi pärast Venemaa rünnakut elektri ja veeta ligi 300 000 inimest, teatas asepeaminister Oleksi Kuleba neljapäeval.

Ta lisas, et ligi 200 hoonet linnas jäid kütteta ning kaguosas Dnipros jäi kütteta 10 000 tarbijat.

Venemaa öised rünnakud jätsid Kiievis kütteta veel ligi 2600 elumaja

Venemaa öised rünnakud jätsid Ukraina pealinnas Kiievis kütteta veel ligi 2600 elumaja, teatasid ametnikud neljapäeval.

Tegemist oli üleriigilise rünnakuga, mille sihtmärgiks olid energiarajatised ja milles sai haavata umbes seitse inimest.

"Öise massiivse rünnaku järel on pealinnas kütteta veel ligi 2600 hoonet, kuna vaenlane kahjustas sihipäraselt elutähtsat taristut," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Viimastel nädalatel toimunud massiivsete Vene rünnakute tõttu oli pealinna ligikaudu 12 000 kortermajast juba varem kütteta enam kui 1000.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 250 150 (võrdlus eelmise päevaga +770);

- tankid 11 662 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 025 (+5);

- suurtükisüsteemid 37 213 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1641 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1299 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 132 153 (+1442);

- tiibraketid 4270 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 78 141 (+172);

- eritehnika 4070 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.