Värske inimarengu aruande kohaselt kasvab noorte riskikäitumine hüppeliselt, kui neid koolis ei toetata ja nad seal end ebaturvaliselt ja tõrjutuna tunnevad.

"Noored, kes tunnevad end koolis turvaliselt ja kellel on kooliga tugevad sidemed, panevad ligikaudu kolmandiku võrra väiksema tõenäosusega toime õigusrikkumise kui need noored, kelle koolisidemed on nõrgemad," seisab aruandes.

Ehkki ollakse harjunud arvama, et teadmised sünnivad klassitoas, kinnitab teadus aruande kohaselt vastupidist: sageli sütitab püsiva huvi just see, mis jääb koolimajast välja. Mitteformaalsed õpikeskkonnad nagu muuseumid ja huviringid on kohad, kus saab noortes äratada püsivat huvi ka nii-öelda raskete ainete, näiteks reaalainete vastu hõlpsamini kui koolis.

Eesti koolinoored panevad õigusrikkumisi kõige sagedamini toime koolipäevadel, eriti reedeti ning peamiseks ajaaknaks on vahemik kella 14-20. Selleks ajaks on koolitunnid lõppenud, noored veedavad koos aega ja nende üle puudub järelevalve, sest vanemad on tööl.

"Sellel ajavahemikul võiks teismelise päevakava sisustada ning talle sobivat ja meelepärast ning tema sotsiaalsete vajadustega arvestavat eneseteostamise võimalust pakkuda mitteformaalne haridus, mis ühtlasi aitaks vältida võimalikke rikkumisi," märgivad aruande autorid.

Paraku osalevad teismelised huvihariduses kõige vähem: 16-19-aastastest käib huviringides vaid veerand noortest. Probleemi süvendab see, et madalama sissetulekuga perede lastel on huviringidele halvem ligipääs, samal ajal on neil ka suurem oht koolist välja langeda ja seadusega pahuksisse sattuda.

"Huviharidus aitab teismeliste rikkumisi tõhusalt ennetada, kui see on just koolipäevadel ajavahemikul 14–20 võimalikult paljudele noortele võimalikult lihtsasti kättesaadav. Selliselt pole huviharidus pelgalt vaba aja sisustamine, vaid ühiskondlikult tasuv ennetusmeede," rõhutavad autorid.

Nad toovad välja, et teaduskirjanduse kohaselt võib iga euro, mis investeeritakse noortesporti ja eeskätt riskinoorte huviharidusse, tuua ühiskonnale kuni 44 euro suuruse säästu.

See on aruande autorite sõnul järjekordne näide, kuidas ühiskonna turvalisuse suurendamine on vahetult ja lahutamatult seotud haridus- ja noorsoopoliitikaga ning et mitteformaalne haridus võib olla üks tõhusamaid viise noorte hälbiva käitumise vähendamiseks.

"Kui tahame turvalisemat ja tervemat põlvkonda, peame investeerima huviharidusse. Ka siin peaksime olema lokaalsel tasandil palju julgemad ning katsetama uusi huvihariduse kättesaadavuse viise," soovitavad nad.

Lapseea ebavõrdsus saadab inimest läbi elu

Inimarengu aruanne toob välja, et lapseeas tärkav ebavõrdsus saadab inimest läbi elu. Eestis seisame silmitsi hariduslõhega nii üldhariduses, täiskasvanuhariduses kui ka huvihariduses.

Inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko tõi välja aruandes sisalduva termini "haridustahe". Kui see tahe kaob üldharidusega ära, siis ei õpi inimene ka kogu ülejäänud elu jooksul. See haridustahe peaks aga kandma inimest üle terve tema elukaare, sünnist kuni surmani.

Vanemate sissetulek on üha enam seotud laste haridustulemustega, kusjuures ema ja isa sissetulekute seos kooli keskmiste matemaatikatulemustega on aastatel 2017–2021 tugevnenud. See viitab aruande kohaselt perede majandusliku tausta üha tugevamale mõjule.

Seejuures on Tallinna linnas, kus õpib 33 protsenti Eesti õpilastest, hariduslik ebavõrdsus kaks korda suurem kui ülejäänud Eestis.

Aruande kohaselt on riik teinud seadusega valiku, et koolilõpueksamiteks on just matemaatika, eesti keel ja võõrkeel. Kui selline teadmiste küpsuse latt on seatud, paneb see riigile kohustuse, et igas Eesti koolis oleks neis ainetes parim õpetaja ja parim õpikeskkond.