Seaduse järgi peab ettevõtja saneerimisavaldusele lisama eelmise majandusaasta raamatupidamisaruande, ülevaate finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, varanimekirja ning kõigi rahaliste kohustuste nimekirja.

Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige ja peajurist Raigo Sõlg ei soovinud täpsustada, mis täpselt nende avalduses puudu on.

"Vastavalt seadusele on lihtsalt hästi palju neid dokumente ja lisaks ka sellist selgitavat juttu, mis tuleb kohtule esitada. On lihtsalt palutud täiendavaid dokumente, mis iseenesest on juba hea ja positiivne. See tähendab, et vähemasti asi liigub meie jaoks täna natukene nagu õiges suunas, aga loomulikult see kõik sõltub kohtust," rääkis Sõlg.

"Kindlasti hiljemalt esmaspäeval on meil kõik küsitud informatsioon kohtule esitatud," lubas Sõlg.

Ühistu hoiustajate esindaja Erki Pisuke õigusbüroost HUGO.legal rääkis, et valitseb päris palju segadust, sest saneerimine protsessina ei ole hoiustajatele tuttav. Tema sõnul on oluline, et kõik liikmed protseduuri mõistaks.

"Ütleme, et kui seni said võlausaldajad ju oma nõudeid individuaalselt maksma panna ehk siis esitada otse ühistu vastu nõudeid, kui näiteks hoiuse tähtaeg oli juba tükk aega tagasi, eelmise aasta sügisel või isegi suvel, siis kui saneerimine algatatakse, siis need tegevused lähevad kõik pausile mõneks ajaks, sest tekib selline saneerimiskaitse ettevõttele ja sel perioodil individuaalselt oma õiguseid kaitsta hästi ei saa," selgitas Pisuke.

"Seetõttu muutubki väga oluliseks liikmete nii-öelda kollektiivne tegutsemine, et kuidas liikmed sellest protsessist aru saavad ja kuidas nad neid riske hindavad ja millise tulemuse siis nad lõpuks valivad," lisas hoiustajate esindaja.

Tartu hoiu-laenuühistu liikmeid on kokku ligi 4500. Erki Pisuke ei soovinud avalikustada, kui paljusid hoiustajaid ta esindab, kuid ütles, et pöördujaid tuleb pidevalt juurde.

"Väga suur osa ühistu liikmeskonnast ja hoiustajatest on vanemad inimesed, eakamad inimesed, tihtilugu ka pensionärid, võivad siin olla ka 70-, 80-aastased, isegi rohkem. Ja nemad on hetkel küll väga suures segaduses sellest, mis juhtuma hakkab ja vajavad ka õigusabi, tuge, selgitamist, et millised need valikud on," nentis Pisuke.

Eelmisel reedel kuulutas president Alar Karis välja hoiu-laenuühistu seaduse muutmise seaduse. Lühidalt tähendab muudatus seda, et aastal 2029 hoiu-laenuühistud enam sellisel kujul jätkata ei saa. Raigo Sõlg ütles, et mureks ei ole põhjust.

"Mingit vastuolu ei ole. Kui küsimus on selles saneerimise tähtajas, siis me oleme tõepoolest palunud kohtult viis aastat ja seadus kohustab näiteks kolme aasta jooksul oma tegevuse ümber vaatama ühistutel, näiteks muutuma ühistupangaks," sõnas Sõlg.