Oluline Venemaa-Ukraina sõjas 15. veebruaril kell 22.25:

- Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak;

- Zelenski selgitas, kuidas Trump peaks Putinile survet avaldama;

- Bloomberg: Venemaa kaotused suurendavad sõltuvust välisvõitlejatest;

- Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu;

- Zaporižžjas sai Venemaa rünnakus viga kolm inimest;

- SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit.

Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas pühapäeva pärastlõunal, et Venemaa õhutõrje tulistas alla 13 Moskva suunas lennanud drooni.

Sobjanin teatas kohaliku aja järgi kella 16.00 paiku, et üks Moskva suunas lennanud droon tulistati alla. Hiljem lisas ta, et oli õhutõrje hävitanud 13 mehitamata õhusõidukit. Linnapea sõnul töötavad droonirusude langemispaikades päästeteenistused.

Russians publish videos of reported attack on #Moscow by unknown drones

: Russian Telegram channels pic.twitter.com/qSEAaJTGoe

— RBC-Ukraine (@NewsUkraineRBC) February 15, 2026

RIA Novosti teatel piirati Domodedovo lennujaamas ajutiselt lennukite saabumist ja väljumist, kuid hiljem piirangud tühistati.

Vene võimud teatavad Ukraina droonide allatulistamisest peaaegu iga päev, kuid nii ulatuslik rünnak pealinnale on erakordne sündmus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et seekord ründasid droonid Moskvat päevavalges, kuigi tavaliselt toimuvad rünnakud öösiti.

Venemaa ja Ukraina ründavad teineteist sõjaliste droonidega peaaegu igapäevaselt. Venemaa rünnakud on tavaliselt arvukamad ja tagajärgedelt purustavamad kui Ukraina omad.

Seni suurim droonirünnak Moskvale toimus hinnanguliselt 2025. aasta 11. märtsi öösel. Toona teatasid Vene võimud ligikaudu saja Ukraina drooni hävitamisest pealinna piirkonnas.

Venemaa kaitseministeerium teatas varem, et vahemikus 9.00–13.00 Moskva aja järgi hävitas õhutõrje Brjanski, Kaluga ja Tuula oblasti ning Moskva piirkonna kohal 102 Ukraina lennukitüüpi drooni, sealhulgas kolm Vene pealinna suunas lennanud seadet.

Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz kinnitas aga, et oblastit ründas koguni 120 mehitamata õhusõidukit.

Zelenski selgitas, kuidas Trump peaks Putinile survet avaldama

President Volodõmõr Zelenski tõi pühapäeval intervjuus väljaandele Politico välja kolm peamist sammu, mis võiksid aidata USA president Donald Trumpil peatada Venemaa agressiooni ja tagada Ukrainale püsiva rahu, vahendas uudistekanal Ukrinform.

Zelenski rõhutas, et USA president peaks tegutsema Moskva arvamust arvestamata. Ukraina riigipea enda peamine prioriteet on Ukrainale julgeolekugarantiide saamine.

"Ma arvan nii, et Trump peab andma meile julgeolekugarantiid, tugevad julgeolekugarantiid ja ilma dialoogita Putiniga. Sest need on Ühendriikide presidendi julgeolekugarantiid," rääkis Zelenski.

Teine samm on Ukraina ülesehitusplaanide elluviimine. Zelenski sõnul on see vajalik tingimus rahumeelse elu suunas liikumiseks.

"Andke meile Ukraina ülesehitamise pakett. See on teine samm, et me taastame Ukraina. Ja see tähendab, et rahu saabub," jätkas Ukraina liider.

Järgmine etapp peaks olema otsene nõudmine Putinile sõda lõpetada.

"Kolmas punkt: helistada Putinile ja öelda: "Vaata, sa pead peatuma seal, kus sa praegu oled. Me peame konflikti praegu külmutama ja seejärel kohtume kolmepoolselt liidrite tasemel ning otsustame, kuidas see sõda lõpetada," ütles Zelenski.

Ukrinformi andmetel on Ukraina delegatsioon eesotsas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umeroviga juba alustanud ettevalmistusi Ukraina, USA ja Venemaa esindajate kolmepoolseks kohtumiseks, mis toimub 17.–18. veebruaril Genfis.

Bloomberg: Venemaa kaotused suurendavad sõltuvust välisvõitlejatest

Vene armee muutub üha sõltuvamaks välisvõitlejatest oma sõjas Ukraina vastu, kuna Vene väed kannavad rohkem kaotusi, kui suudavad uute nekrutitega asendada, kirjutas meediaväljaanne Bloomberg, mida vahendas ukrainlaste uudistekanal Ukrinform.

Vastavasisulist arvamust avaldas Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey Müncheni julgeolekukonverentsi kuluaarides.

Ukraina kaitseminister Mõhailo Fedorov ütles varem sel nädalal Euroopa kolleegidele, et Ukrainal on õnnestunud tekitada Vene vägedele viimase kahe kuu jooksul rohkem kaotusi, kui Kreml on suutnud värvata. 

See sunnib Vene relvajõude toetuma rohkem tuhandetele välisvõitlejatele, seal hulgas palgasõduritele Indiast, Pakistanist, Nepalist, Kuubalt, Nigeeriast ja Senegalist.

"Neid värvatakse sageli valedel ettekäänetel ja survestatakse sundkorras. Tihtipeale nad ei saa üldse aru, et on määratud Vene hakklihamasinasse Ukraina rindel," märkis Healey. Minister hindas Venemaa eest võitlevate Põhja-Korea sõdurite arvuks umbes 17 000.

Eelmisel nädalal kirjutas Bloomberg, et jaanuaris kandis Venemaa rindel ligikaudu 9000 võrra rohkem kaotusi, kui suutis asendada.

Healey sõnul on mõnes rindelõigus kaotuste suhe tõusnud ka umbes kuuelt kahekümne viiele Venemaa kaotusele iga Ukraina kaotuse kohta.

Lääne ametnikud usuvad, et see suundumus, mida toetab droonide suurenenud tarnimine Ukrainale, on võtmetegur surve avaldamisel Venemaale.

Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu

Ukraina droonid kahjustasid pühapäeval Venemaa lõunaosas Krasnodari krais asuvat naftabaasi ja põhjustasid mitu tulekahju, teatasid Venemaa ametnikud.

Ukraina on kogu Moskva täiemahulise pealetungi vältel sihikule võtnud Venemaa naftataristu.

Krasnodari kuberner Venjamin Kondratjev ütles, et Musta mere ääres Volna külas Moskva annekteeritud Krimmi lähedal sai kahjustada naftahoidla. Volnas asub Venemaa Tamani sadam, mida kasutatakse nafta, söe ja teravilja transpordiks.

"Kõige keerulisem olukord on Volna külas. Seal said kahjustada naftamahuti, ladu ja terminalid," ütles Kondratjev.

Ta lisas, et kaks inimest sai haavata ning mitme tulekahju kustutamiseks saadeti kohale üle 100 tuletõrjuja.

Vene kaitseministeerium teatas, et tulistas pühapäeva varahommikul lõunapiirkondade ja piirialade kohal alla 88 Ukraina drooni.

Kondratjevi sõnul sai kahjustada ka eramu Venemaa Musta mere kuurortlinnas Sotšis, mis on seni suures osas pääsenud teisi Lõuna-Venemaa linnu tabanud rünnakutest.

Zaporižžjas sai Venemaa rünnakus viga kolm inimest

Venemaa rünnakus Zaporižžja linnale sai vigastada kolm inimest ja kahjustada üks eramaja, vahendas pühapäeval Ukrinform oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Ivan Fedorovi sõnu Telegramis.

"Vene Shahed-drooni rünnaku tagajärjel sai kahjustada eramaja ja puhkes tulekahju," kirjutas Fedorov.

Ametniku sõnul on kolm vigastatut 75-aastane mees ja kaks naist vanuses 73 ja 55.

Varasemate teadete kohaselt sai viieaastane laps vigastada droonirünnakus Komõšuvaka külas Zaporižžja piirkonnas.

SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest

Ukraina julgeolekuteenistuse Alfa üksus hävitas poole Venemaa õhutõrjesüsteemi Pantsir varudest, teatas SBU.

"Pantsir on üks Venemaa moodsamaid ja olulisemaid õhutõrjesüsteeme. Ühe süsteemi maksumus jääb vahemikku 15–20 miljonit dollarit. Need õhutõrjesüsteemid on Ukraina pikamaadroonide tõrjumisel kõige tõhusamad," seisis The Kyiv Independenti teatel SBU teadaandes.

SBU teatel on õhutõrjesüsteemi süstemaatilise hävitamise strateegiline eesmärk muuta Venemaa haavatavaks pikamaarünnakute suhtes. Vähenenud arsenal võimaldab relvajõududel tõhusalt rünnata Venemaa sõjaväebaase, ladusid, lennuvälju ja muid okupeeritud rajatisi.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist infrastruktuuri sügaval Venemaal ja oma okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võitlusvõimet. SBU teatas 19. jaanuaril, et nende pikamaarünnakud 2025. aastal kas hävitasid või tegid kahjutuks kokku umbes nelja miljardi dollari väärtuses Venemaa õhutõrjesüsteeme.

12. veebruaril ründas Ukraina okupeeritud Krimmis Jevpatorija lähedal Venemaa pikamaaradarijaama Nebo-U, mille väärtus on hinnanguliselt umbes 100 miljonit dollarit, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 13. veebruaril.

Samal ajal ründas Ukraina droonivägede (USF) 1. eraldi keskus 12. veebruaril Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust. Ukraina pikamaa tiibraketid Flamingo tabasid öösel Kotlubanis Volgogradi oblastis asuvat suurt Venemaa arsenali, kus hoiti rakette, laskemoona ja lõhkeaineid, teatas Ukraina peastaap 12. veebruaril.

Rajatis kuulub Venemaa peamisele raketi- ja suurtükiväe direktoraadile (GRAU) ning seda kirjeldatakse kui üht suurimat Venemaa armee kasutatavat laskemoonahoidlat. Kohapeal registreeriti võimsaid plahvatusi.

Lisaks arsenali rünnakule tabasid Ukraina väed 12. veebruaril Tambovi oblastis Mitšurinskis asuvat Progressi tehast. Ettevõte toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele ning osaleb Venemaa sõjaväe toetamises.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 253 270 (võrdlus eelmise päevaga +1250);

- tankid 11 672 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 037 (+6);

- suurtükisüsteemid 37 293 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1648 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1300 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 134 858 (+552);

- tiibraketid 4286 (+0);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 78 485 (+97);

- eritehnika 4071 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.