Urmet Lee tõi esmaspäevasel pressikonverentsil välja, et 2021.-2022. aastal, mil oli energiakriis, toimusid erakorralised hinnamuutused ja oli üldine ebakindluse periood, ei olnud ametil sellist juurdepääsu andmetele, nagu neil on praegu.

"2021-2022 tegime THI-s ülehindamise," tunnistas Lee. "Energiakriisi tipus, kuust kuusse võrdluses oleks ühel juhul olnud THI 24,8 ja nüüd, paremate andmete valguses 22,2 protsenti," sõnas Lee, kuid lisas, et tähtsam on siiski THI keskmine aastakasv.

Ametlikuks hinnakasvuks oli aastal 2022 19,4 protsenti, nüüdsete andmete järgi oli see tegelikult aga 17,6 protsenti. Erinevus oli seega 1,8 protsendipunkti.

Lee tõdes, et toonasel THI ülehindamisel oli mõju mitte ainult selle perioodi majandusolukorra tõlgendamisele, vaid ka pikaajalistele makroanalüüsidele, näiteks reaalse ostujõu, reaalkasvu ja hinnataseme võrdluses.

"Kriisiaastate hinnataseme ülehindamise mõju majandusse reaalselt jääb sisse. Need on kõik indekseeritud lepingud, hinnad, mis on majanduses juba arvesse võetud, lähtudes sellest 24,8 protsendist," tõdes statistikaameti juht. "Analüütiliselt saame ajalugu täpsemaks korrigeerida, anname selleks majandusekspertide käsutusse selle perioodi täpsemad energiahinna numbrid, selle kaudu saab teha korrektsioone teistes makromajandusnäitajates."

Statistikaameti peadirektori sõnul ei tähista uue metoodikaga arvutatud THI uuenduste lõppu, vastupidi: amet jätkab kindlasti arendusi ja enamik neist alles algavad.