Statistikaamet avaldas sellel nädalal tarbijahinnaindeksi uue metoodika alusel ja aastane inflatsioon on 3,7 protsenti. Sellega oleme kahjuks endiselt Euroopa liidu hinnatõusu liidrite seas.

Aastaga kasvas toidukaupade kallinemise mõju inflatsioonile. Nüüdseks on toidu ja jookide osakaal tarbijahinnaindeksis umbes neljandik. See tähendab, et toidu hinnaliikumisel on suur mõju kogu inflatsiooninäitajale. Kui mujal Euroopa liidus vedas inflatsiooni ülespoole peamiselt väike teenuste kallinemine, siis Eestis on veduriks endiselt kallis toit.

Eestis on toidu hinna mõju inimestele EL-i tipus

Eurostati andmetel kulutavad Eesti leibkonnad toidule keskmiselt 19 protsenti oma sissetulekust. See asetab meid Euroopa Liidus esimese viie hulka. Vaid neljas riigis on pere-eelarvetes kulu toidule meist kõrgem. Mida suurem on toidu osakaal pere eelarves, seda tundlikum on majapidamine hinnatõusude suhtes.

Võrdluses jõukamate riikidega, kus toidu osakaal kogukulutustes on väiksem, mõjutavad hinnaliikumised Eesti peresid proportsionaalselt rohkem ning kanduvad kiiremini üle ka tarbimiskäitumisse. See säästmine kõhu arvelt on toimunud viimased neli aastat, mille jooksul on toidu mahuline müük pidevalt langenud.

Kuni toidu hinnad püsivad kõrged, on eelarves vähem raha teisteks kulutusteks ning investeeringud ja ostuotsused muutuvad ettevaatlikumaks. See hoiab tagasi majanduse taastumist paigaltammumisest, millest Läti ja Leedu on juba mõne aja eest välja rabelenud. 

Kõige teravamalt puudutab toidu kõrge hind ja selle suur osakaal pere eelarves miinimumpalka teenivaid inimesi, kelle ostujõud on meil Eestis Euroopa Liidus teiseks kõige madalam. Just miinimumpalka teenivate inimeste kuueelarves moodustab toit väga suure osa ning toidu hinnatase määrab otseselt, kas alles jääb raha eluaseme-, tervise- ja muude vältimatute kulude katmiseks.

Toidu hind ei sünni poes

Toidu hind kujuneb tootmiskulude, energiahinna, tööjõukulu, logistika ja maksude koosmõjus. Eestis on toidu käibemaks 24 protsenti, mis tähendab, et ligikaudu neljandik hinnast, mida tarbija poes näeb, on riigi maksutulu. See on väga suur osakaal. Euroopas harukordselt kõrge.

Jaekaupmees ei saa toidu hinda oma kulude arvelt enam eriti alla tuua. Poed on oma tegevuskulusid koomale tõmmanud juba mitu aastat ning kasumimarginaalid on Euroopa keskmisest poole väiksemad, umbes kaks protsenti. Kõik Eesti jaeketid kokku teenisid ülemöödunud aastal vähem kasumit kui üks suur meie turul toimetav sideteenuste firma. Pood on toidu tarneahelas nagu ebapopulaarne väravavaht, kes püüab hinnasurvet pidurdada nii kaua kui võimalik, kuid ei määra selle algpõhjust.

Just seetõttu ei tähenda inflatsiooni aeglustumine ka hinnalangust. Kui sisendhinnad – energia, tööjõud ja tooraine – püsivad kõrgel tasemel, stabiliseerub ka lõpphind pigem kõrgel tasemel. Hinnakasvu tempo on viimasel aastal vähenenud, kuid hinnatase ise ei ole sisseostuhindades alla tulnud. Ja riik on enda hinnalisa hoopis käibemaksutõusuga kasvatanud. 

Maksumäära mõju ei ole teoreetiline

Kuna toidu osakaal tarbijahinnaindeksis on suur, mõjutab käibemaksu tase otseselt inflatsiooni ja ostujõudu. 

Kui neljaliikmeline pere kulutab kuus umbes 500 eurot toidule, tähendaks madalam käibemaks järgmisi erinevusi kuueelarves:

• 5-protsendilise toidu käibemaksumäära korral säästaks pere kuus 77 eurot;
• 9-protsendilise määra korral umbes 60 eurot;
• 13-protsendilise määra korral peaks pere toidule kulutama 45 eurot vähem.

Need arvud ei ole hinnaprognoos, vaid suurusjärgu illustratsioon. Rahvusvahelised empiirilised uuringud on näidanud, et konkurentsitihedatel turgudel kanduvad käibemaksumuudatused olulises osas edasi lõpphindadesse. See tähendab, et maksupoliitikal on reaalne mõju nii inflatsiooninäitajale kui ka perede igakuisele eelarvele.

Toidu hind mõjutab rohkem kui ainult ostukorvi

Kui toidu hinnatase püsib kõrge, mõjutab see kogu majanduse dünaamikat. Väheneb ostujõud, kasvab ebakindlus ning suureneb surve riigieelarvele läbi indekseeritud kulude (sealhulgas pensionid). Eestis, kus toidu osakaal tarbimises on suur, on selle komponendi liikumisel süsteemne mõju.

Seetõttu ei ole toiduhind kõrvalteema. See on inflatsiooni kaalukas komponent ja majanduspoliitiline küsimus. Kui soovime hinnasurvet leevendada, tuleb arutelu pidada seal, kus hind kujuneb ehk maksukoormuse ja sisendkulude tasandil.