Politico: EL püüab päästa idapiiri riike majanduslikust vindumisest

Euroopa Komisjon teatab kolmapäeval plaanist investeerida Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatesse EL-i regioonidesse, mis kannatavad sõja tõttu majandusraskuste käes, vahendab Politico.
Vähenenud investeeringud, kahanenud kaubavedu ja turismi langus on andnud valusa hoobi Euroopa Liidu (EL) idapoolseimatele regioonidele ning mõjutanud eelkõige Balti riike, Soomet ja Poolat. Komisjoni strateegia eesmärk on motiveerida rahvusvahelisi finantsasutusi neile piirkondadele rahastust pakkuma, kuid uut lisaraha plaaniga esialgu ei kaasne.
"Kõige turvalisemad piirid ei ole lihtsalt kontrollitud, vaid elavad," ütles Soome Turu linnavolikogu liige ja Euroopa Regioonide Komitee Ukraina töörühma liige Niina Ratilainen. "Investeerimine töökohtadesse, puhtasse energiasse ja haridusse EL-i piirialadel paneb aluse tõelisele julgeolekule."
Brüsselile teeb muret, et kui bloki idapoolseimad piirkonnad tühjenevad, on ohus kogu Euroopa võime piiri kaitsta, sõnas anonüümsust palunud Euroopa Komisjoni ametnik. Samuti peljatakse komisjonis, et sealsete idapiiriäärsete elanike majandusraskused võivad tõugata nad valimistel äärmusparteide rüppe ning muuta nad vastuvõtlikuks Venemaa propagandale.
Poola Podkarpackie piirkonna kuberner Władysław Ortyl märkis, et tema piirkonda mõjutavad vahetult käimasoleva sõja tagajärjed, sealhulgas rändesurve, transpordihäired ning suurenenud koormus avalikele teenustele ja kohalikule majandusele. Ta lisas, et pingestuvate geopoliitiliste suhete tõttu peaks EL ressursse ümber jagama piirialade vastupidavuse tugevdamiseks.
Plaani prioriteet on elavdada piirialasid, mis on Venemaa sissetungi tõttu majanduslanguses – olgu põhjuseks turismi hääbumine või Ukraina piiri lähedal elamisega seotud ohud.
"Euroopa julgeolek algab selle idapiirilt," kirjutas komisjon kava eelnõus. "Tugev, jõukas ja vastupidav idapiir on hädavajalik kogu maailmajao turvalisuse tagamiseks."
Siiski ei sisalda EL-i ühtekuuluvuspoliitika asepresidendi Raffaele Fitto esitletav strateegia uut lisaraha, kuna bloki praegune, 2028. aastal lõppev eelarve on kahe ametniku sõnul viimse piirini pingul.
"Me vajame otsest juurdepääsu EL-i rahastusele ja strateegiat, mis peegeldaks tänast tegelikkust," ütles Slovakkia Prešovi omavalitsuspiirkonna kuberner Milan Majerský.
"Ida-Slovakkias tunneme Venemaa sõja majanduslikku, sotsiaalset ja julgeolekualast mõju iga päev. Meie sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta on vaid ligi 54 protsenti EL-i keskmisest ning sõda on süvendanud pikaajalisi struktuurseid lõhesid."
Majerský kohtus Fittoga eelmisel nädalal Bratislavas, et kava enne selle avalikustamist arutada.
Balti riigid on juba suunanud pilgud EL-i järgmisele pikaajalisele eelarvele, mille üle liikmesriigid praegu läbirääkimisi peavad. Nad loodavad, et komisjoni plaan tugevdab nende nõudmist eraldada alates 2028. aastast idapoolseimatele piirkondadele sihtotstarbelist raha.
"Me eeldame, et meie eripärad kajastuvad järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistel," ütles Leedu Euroopa asjade minister Sigitas Mitkus.
Plaani kohaselt luuakse platvorm EastInvest, mis jõustub kohe, et tegeleda investeerimisvajadustega ja pakkuda piirkondadele finantsabi.
Dokumendi eelnõu kohaselt lubab Brüssel Venemaa ja Valgevenega piirnevatel riikidel – Soomel, Poolal, Eestil, Lätil ja Leedul – kasutada osa oma EL-i regionaalarengu fondidest, et pakkuda garantiisid suurtele pankadele. Nende hulka kuuluvad Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja riiklikud arengupangad.
Lõppeesmärk on pakkuda soodsat krediiti ettevõtetele neis piirkondades, kus muidu oleks rahastuse saamine raskendatud. Ühe komisjoni ametniku sõnul on uks avatud ka teistele Ukrainaga piirnevatele riikidele nagu Rumeenia, Ungari ja Slovakkia, kes võivad algatusega hiljem liituda.
Osalise järeleandmisena Balti riikidele märkis komisjon, et uurib võimalust luua idapiiri piirkondadele eraldi taotlusvoorud tulevases Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Tegemist on 410 miljardi euro suuruse fondiga, mis hakkab alates 2028. aastast toetama EL-i innovaatilisi ettevõtteid.
Tegemist on märkimisväärse muudatusega, kuna varem on komisjon lükanud tagasi ettepanekud siduda uue fondi vahendid geograafiliste kriteeriumidega.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico









