"Meie valimisseaduse üldpõhimõtted on ju 1990. aastate algusest pärit, kui oli hästi killustunud Eesti poliitiline maastik ja kümneid ja kümneid erakondi. Ja siis me võtsime vastu valimisseaduse, mis koondas seda poliitilist maastikku ja see häälte ümberjagamine toimub võitjate kasuks," ütles Seeder.

Süsteem on Seederi sõnul ebaaus, sest nüüdseks on poliitiline maastik palju vähem killustunud ning erakondade hulk riigikogus jääb tavapäraselt viie-kuue juurde.

"Olukord 35 aasta jooksul on oluliselt muutunud ja siin tuleks pigem vaadata valimisseaduse muutmise poole, mis on kindlasti mõjusam kui see [muutmine] kaudselt, rahastamise kaudu," lisas Seeder.

Praegu jaotatakse kompensatsioonimandaadid riigikogu valimistel modifitseeritud D'Hondti jagajate meetodil.

D'Hondti meetod kujutab endast matemaatilist tehet, kus kohtade jaotamiseks jagatakse kõikide riigikokku pääsenud erakondade tulemused läbi kordajaga. Jagamistehete tulemusena valitakse nii mitu suuremat arvu, kui riigikogus kohti üle jäi. Suuremate summadega erakonnad saavad ülejäänud saadikukohad endale.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2027. aastal.