Alajahtumise tagajärjel on surnud tänavu 13 inimest
Tänavu on Eestis alajahtumise tagajärjel surnud 13 inimest. Ohus on joobes inimesed, kes välja magama jäävad, kuid ka eakad, keda tabab ootamatu terviserike. Tallinna kiirabi kutsub üles üksinda elavate sugulaste ja naabrite vastu regulaarselt huvi tundma. Kuid praeguse külmaga võib hädalise leida ka oma kuurist.
Külm sunnib varju otsima ka trepikojas või kõrvalhoones, kui sisse pääseb. Üks Tallinna elanik leidis jaanuari lõpus hädalise oma kuurist.
"Siin kuuris ta oligi. Siin on mingid vanad asjad. Kuna ma hiljuti ostsin selle korteri, ma ei ole seda kuuri isegi kasutanud. Tal olid tegelikult tekid ka siin enne," ütles tallinlanna Aleksandra.
"Kõik oli ilusasti ära pandud. Siin ei olnud mingisugust segadust. Ja siis me tõstsime need asjad välja ja jätsime talle kirja selle kohta, kus on Tallinnas päevakeskused ja koduta inimeste varjupaigad," lisas ta.
Üllatus ilmnes siis, kui asjade omanik ise välja ilmus.
"Ta koputas mu naabri aknale – tal jäid veel mõned asjad siia. Ja siis tuli välja, et ta oli tegelikult välismaalane. Sõnumi me jätsime eesti ja vene keeles, aga meiega ta rääkis tegelikult inglise keeles," lausus Aleksandra.
Aastast 2003 kuni 2025 on külmumise ohvreid jäänud vähemaks, näitab tervise arengu instituudi arvepidamine. 2003. kuni 2005. aastani oli alajahtumise ohvreid aastas peaaegu 200. Eelmisel aastal oli neid veidi üle 30. Epideemiat ei ole, ütleb tervise arengu instituut (TAI). Kuid riskigrupid on alles.
"Keskealistel inimestel kipub olema sõltuvusaineid veres. Aga teine rühm on kurvem rühm – kui eakas inimene ilmselt elab üksi, tal on väga palju kaasuvaid haigusi. Näiteks südameveresoonkonna haigused, vaskulaarset dementsust, ajuinsuldi jääknähte. Ja kui ta ei jõua kütta," ütles TAI registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.
Tallinna kiirabi teeninduspiirkonnas, kus elab pool miljonit inimest, vajab aastaringselt 60 inimest kiirabi alajahtumise tõttu, ütles peaarst Raul Adlas. Juhtumid ei ilmne ainult pakasega. Äkiline terviserike ja abitus olekus viibimine pikka aega on oluline põhjus. Kui abi saabub õigeaegselt, õnnestub enamik päästa.
"Pea kõikidel, kellel kiirabi on vaja läinud, on need leiud olnud juhuslikud – kas on naaber läinud vaatama, et pole kaua näinud naabrit või on juhuvisiit. Selline süsteemne kas sotsiaaltöötaja või lähisugulase külaskäik tagab selle, et kui juba tervis halb on, siis saab enne abi, kui kõige halvem juhtub," lausus Adlas.
Toimetaja: Marko Tooming









