"Paanikaks pole [siiski] põhjust: välisluureameti hinnangul puudub Venemaal kavatsus Eestit või mõnd teist NATO liikmesriiki eelseisval aastal sõjaliselt rünnata," kirjutas Rosin välisluureameti aastaraamatu avasõnas. "Tõenäoliselt jõuame sarnase hinnanguni ka järgmisel aastal – nii Eesti kui ka Euroopa laiemalt on astunud samme, mis sunnivad Kremlit väga täpselt kalkuleerima, kas ja mida tasub üritada. Meie ülesanne on hoida seda olukorda ka homme ja edaspidi," lisas ta.

Samas toonitas Rosin, et Venemaal alustatud sõjaväereform tõstab tulevikus riigi sõjalist võimet ning et sellele vastu seista, peavad Eesti ja teised NATO riigid jätkama oma kaitsesse investeerimist. "Venemaa jõuvahekorra kalkulatsioonid peavad alati olema meie kasuks," rõhutas ta. 

Välisluureamet toobki oma aastaraamatus esile, milliste tohutute mahtudeni plaanib Venemaa kasvatada oma droonivägesid ning kui suures koguses suudab toota erinevat laskemoona. Nii plaanitakse Vene relvajõududes moodustada ligi 190 mehitamata süsteemide pataljoni ning riik on viimase nelja aastaga suurendanud suurtükimoona tootmist 17 korda, kirjutas VLA.

Samas ei ole Venemaa juhtkonnal õnnestunud hoolimata sabotaažiaktidest ja mõjutustegevusest lääneriikides lõhkuda nende ühtsust ja valmisolekut Ukrainat toetada ning agressorile sanktsioonidega survet avaldada. Lääne nõrgestamise asemel on need riigid asunud hoopiski taasrelvastuma.

Ehkki Moskva suudab talle kehtestatud sanktsioonidest pahatihti kõrvale hiilida, on piirangutel Venemaa majandusele selge mõju, mis takistab tal suuremaid ressursse sõjapidamiseks kasutamast. Moodsa tehnoloogia ekspordikeeld, finantsturgudelt eemaldamine ning takistused Vene nafta ja gaasi eksportimisele kurnavad tasapisi Vene majandust ning ehkki VLA tõdeb oma aastaraamatus, et Vene majanduse täielikku kokkukukkumist pole oodata, on rohkesti märke selle stagneerumisest, mis võib hakata võimude jaoks probleeme tekitama. See sunnib Kremlit niigi juba väga tugeva kontrolli alla võetud ja enamusest demokraatlikest vabadustest ilma jäetud ühiskonda veelgi enam survestama, kuid seegi võib tuua tagasilöögi. "Ajalugu näitab, et ühiskondlike kruvide pinguldamine on varemgi andnud venelastele julguse hüpata tundmatusse," viitas Rosin.

"Just kindel ja rahulik valmidus on see, mis Venemaad tegelikult heidutab. Sedasi demonstreerime Venemaale jooni, mida ta kõige enam pelgab – et oleme vabad, meelekindlad ja visad ning otsustame ise, ilma et keegi meid selleks sunniks või survestaks," võttis VLA peadirektor Rosin oma avasõnas olukorra seoses Venemaaga kokku.