Maaelukomisjon kogunes neljapäeva hommikul erakorraliselt, et kuulata E-Piim Tootmise AS-i tegevjuhi Anti Orava ülevaadet, mis seisus tootmine on.

Urmas Kruuse ütles ERR-ile, et see investeering Eesti piimatootmisse ja ekspordivõimesse on ääretult tähtis kogu sektorile ja suurima ajendi kohtumiseks andis E-Piima pankrotiavaldus.

"On üsna kindel, et see tehas peab tootmist jätkama. Ta on ka perspektiivis oluline ja annab kindlasti võimaluse piimatootjatele ehk põllumeestele tulevikus oma toodangut eksporti müüa ja saada ka mõistlikke hindasid," lausus Kruuse.

Tema sõnul on pankrotiavalduseni jõudmine olnud üsna loomulik protsess ja seda põhjusel, et kui olemasolevad omanikud ei suutnud kokku leppida, mismoodi edasi minna, siis ei jäänud aktsiaseltsil muud üle, kui pankrotiavaldus sisse viia.

"Praegu töötab tehas miinimumtasemel, kolm-nelisada tonni piima päevas, võimekus on üle tuhande, mis on peaaegu pool Eesti piimatootmise päevavõimsusest. Selleks, et vara kõikide jaoks säiliks, on ääretult oluline, et igapäevane tootmine jätkub," ütles Kruuse.

Maaelukomisjonis saadud ülevaate kohaselt tutvustavad E-Piima tegevjuhid lähiajal pankadele plaani, kuidas olukorrast välja tulla ning Kruuse kinnitusel oldi komisjonis optimistlikud, et lahendus tööstuse tegevuse jätkumiseks on võimalik.

See tähendab, et vaja on taastada ka farmerite usaldus piima anda. Kui senini vastustas tooraine eest ühistu, siis nüüd tasub E-Piim Tootmine otselepingutega ise piimafarmeritele arveid ja seda pidas Kruuse väga oluliseks.

"Kõige suurem murekoht praegu on see, mis puudutab eelnevaid võlgnevusi, farmerite võimekust tootmist jätkata, et nad ei peaks oma karja likvideerima. Siin on kindlasti riigil suurem roll kui tehase kontekstis," tõdes maaelukomisjoni juht. "See tähendab, et ministeerium ja minister peavad leidma võimaluse näiteks läbi MES-i ehk maaelu edendamise sihtasutuse krediteerida farmereid."

Kruuse selgitas, et farmeritel võivad käibevahendid otsas olla ning selleks, et nad saaksid tootmist jätkata, tuleb leida lahendus. Selles osas loodab Kruuse MES-ile.

"Kuna tegemist on nii suurte kui ka väikeste tootjatega, siis osal ei pruugi olla üldse maaelu edendamise sihtasutuse abi vaja, vaid nad saavad pankadega ja muude võimaluste kaudu ise hakkama," lisas ta. "Aga MES-is kindlasti on mõned tooted, mis aitavad kas käibekapitali juurdevoolu või ka maakapitali laenu oma rahavoogusid juhtida."

Küsimusele, mis summadest on juttu, kui talunike toetamisest rääkida, vastas Kruuse, et need on kindlasti mitmed kümned miljonid.

Ta märkis, et viimasel kahel aastal on turgudel olnud huvitav olukord, kus juustu hind hakkas langema, aga piima kokkuostuhind ei langenud ning see pani tööstused, sealhulgas ka käivitatud tööstuse keerulisse olukorda.

Kruuse sõnul on sellel aastal või vähemalt esimesel poolaastal kokkuostuhinnad põhjas või selle lähedal, kuid see tähendab, et ühel hetkel algab kasv, mis peaks andma võimaluse uuesti teenima hakata ja lahendusi leida.

"Kuna olemasolevad omanikud ei suutnud kokkulepet saavutada, siis pankroti kaudu seda asja menetledes on võimalik juurde tuua ka uued võimalikud omanikud või rahastajad," märkis maaelukomisjoni esimees. "Kas osa nendest on vanad omanikud või tulevad kõik uued omanikud, see selgub kindlasti pankrotiprotsessil."

Riigi võimalused tehasele appi minna on Kruuse hinnangul väga piiratud ning puudub ka turutõrge, mis abistamist põhjendaks. Teine asi on põllumehed, kelle jaoks on ühistult saamata jäänud raha kindlasti probleem.

"Riigi võimalused seda krediteerida on kindlasti suuremad ja nagu ma viitasin, on üks vorme selleks maaelu edendamise sihtasutus, minu teada on nad ka eelmistel päevadel koos istunud, et lahendusi leida," ütles ta. "Minu pilgul on seal minimaalselt kaks võimalust, mis puudutab nii käibekapitalilaenu kui ka maakapitalilaenu, nii et loodame, et need aitavad kriisist välja tulla."

Kui kogu tehas praegu seisma peaks jääma, siis oleks kulu ja kaotus farmeritele Kruuse kinnitusel palju suurem, kui juba tekitatud maksmata arved. Seega peavad farmerid, kes on raha kaotanud, saama minimaalse kahju, et nad suudaksid tootmist jätkata, ning samal ajal peab tehas suutma kriisist välja tulla.

Seega peavad mõlemad osapooled koostööd tegema, et kahjud oleksid väiksemad. Eesti jaoks on aga tehase jätkamine Kruuse sõnul ülioluline, et säiliks nii ekspordivõimekus kui ka võimekus piima toota.