Mõned USA üksused lahkuvad Süüriast osana tahtlikust ja tingimuslikust üleminekust, ütles USA kõrge ametnik kolmapäeval. Väljaanne The Wall Street Journal (WSJ) teatas samas, et Washington viib Süüriast välja kõik oma umbes 1000 sõdurit, mis lõpetab seal riigis kümme aastat kestnud USA kohalolu.

"USA väed on endiselt valmis reageerima igasugustele ISIS-est lähtuvatele ohtudele, mis piirkonnas tekivad, toetades partnerite juhitud jõupingutusi terrorivõrgustiku taastekke takistamiseks," ütles anonüümselt rääkinud USA administratsiooni kõrge ametnik.

"Siiski pole USA ulatuslik kohalolek Süürias enam vajalik, arvestades Süüria valitsuse valmisolekut võtta peamine vastutus terrorismiohu vastu võitlemise eest oma riigi piirides enda kanda," lisas ametnik.

Eelmisel nädalal teatasid USA relvajõud, et viisid lõpule Süürias asuvast strateegilisest baasist lahkumise, andes selle üle Süüria vägedele, mis on järjekordne märk USA ja Süüria sidemete tugevnemisest, mis võib võimaldada veelgi suuremat Ameerika vägede lahkumist, märkis Reuters.

WSJ märkis, et nüüdne otsus hõlmab juba lõpule viidud vägede väljaviimist strateegilistest eelpostidest Süüria kirdeosas ning Süüria, Jordaania ja Iraagi piirialadel. Väed lahkuvad viimastest USA eelpostidest järgmise kahe kuu jooksul, ütlesid ametnikud. Selline ajakava muudaks aga mõnede analüütikute sõnul Lähis-Ida haavatavaks ISIS-e sõjategevuse taaspuhkemise suhtes. USA ametnik ütles, et väljaviimine on tingimuslik, mis viitab sellele, et USA võib otsuse ümber mõelda, kui ISIS naaseb.

Üks kõrgem administratsiooni ametnik ütles, et USA väed suudavad endiselt reageerida mis tahes ISIS-ega seotud ohtudele piirkonnas. Teised ütlesid, et piirkonda praeguseks alles jäänud USA kontingent oli nii väike, et see ei olnud mitte niivõrd sõjaline jõud, vaid pigem poliitiline toetussignaal kurdide juhitud Süüria Demokraatlikele Jõududele (SDF), mis olid viimase kümnendi jooksul USA peamine partner ISIS-e vastases võitluses Süürias ja uuele Süüria valitsusele.

Ametnike sõnul ei olnud lahkumine seotud USA praeguse mereväe ja õhujõudude paigutamisega Lähis-Itta võimalikuks rünnakuks Iraani vastu, kui läbirääkimised selle tuumaprogrammi üle ebaõnnestuvad. USA on Iraani ranniku lähedal koondanud suure väe, mis koosneb lennukikandja rünnakugrupist, moodsates varghävitajatest selle pardal ja teistest sõjalaevadest. Teine lennukikandja, USS Gerald R. Ford, on teel Iraani poole.

Trumpi administratsiooni eesmärk on luua Süürias suurem diplomaatiline kohalolek pärast võimu konsolideerimist president Ahmed al-Sharaa poolt, kes kukutas 2024. aasta lõpus diktaator Bashar al-Assadi, märkis WSJ.

USA riigisekretär Marco Rubio kohtus eelmisel nädalal oma Süüria kolleegi, välisminister Asaad al-Shaibaniga, peamiselt selleks, et otsida Damaskuselt tuge terroristlike rühmituste, näiteks ISIS-e, vastu võitlemisel ja SDF-iga vaherahu säilitamisel. Damaskus ja SDF saavutasid jaanuaris USA toetusel hapra relvarahu ning SDF on nõustunud integreerima oma üksused Süüria armeesse.

Teine vägede väljaviimise põhjus on USA mure tiheda koostöö pärast Sharaale alluva armeega, mis on täis džihaadi pooldajaid, sealhulgas al-Qaeda ja Islamiriigiga seotud sõdureid ning teisi, kes on väidetavalt seotud sõjakuritegudega kurdi ja druuside vähemuste vastu, on WSJ varem teatanud.

Detsembris tappis Süüria julgeolekujõudude liige, keda ootas äärmuslike vaadete pärast vallandamine, kaks USA sõdurit ja ameeriklasest tsiviiltõlgi.

USA alustas ISIS-e vastu sõjategevust 2014. aastal, kui rühmitus võttis üle suuri territooriume Süürias ja Iraagis. Ameerika väed paigutati sinna 2015. aastal, et nõustada kohalikke jõude – ülesanne, mida nad on jätkanud tänaseni.

Süüria uus valitsus on öelnud, et on pühendunud ISIS-e vastasele võitlusele. See omakorda on kuulutanud Sharaa usust taganejaks ja reeturiks.

Sellegipoolest on USA ja Damaskuse liit suhteliselt läbiproovimata partnerlus võrreldes USA suhetega kurdide ja SDF-iga, mis kontrollisid kuni viimaste nädalateni suurt osa Süüria kirdeosast, kommenteeris WSJ. USA ja SDF andsid hiljuti tuhandeid Islamiriigi vange üle Iraagile, selle asemel et jätta nad Süüria valitsuse kontrolli alla.

Washingtoni mõttekoja Atlantic Council Lähis-Ida programmide vanemdirektor William Wechsler seadis kahtluse alla, kas Sharaa vägedele saab ISIS-e vastu võitlemisel pikas perspektiivis loota, arvestades osade sõdurite džihadistlikke sümpaatiaid.

See pole esimene kord, kui president Trump on USA väed Süüriast välja viinud. 2018. aastal, oma esimesel ametiajal, käskis ta pärast sõjalise võidu väljakuulutamist Islamiriigi üle järsku kõik umbes 2000 USA sõdurit riigist välja viia, väites, et Türgi – Süüria kurdide kindel vastane – võiks täita Ameerika üksustest jääva vaakumi. Trumpi otsus kohtas administratsioonis tugevat vastuseisu ja ajendas toonast kaitseministrit Jim Mattist tagasi astuma.

Lõpuks jättis Trump riiki paarsada sõdurit naftaväljade kaitsmiseks, lootes Süüria toornafta USA-le konfiskeerida. Kuid Jim Jeffrey, Trumpi tolleaegne Süüria saadik, ütles hiljem Defense One'ile antud intervjuus, et administratsiooni liikmed hämasid, et juhtkond ei saaks teada, kui palju USA sõdureid seal on.