Energeetikaminister Gilberto Pichetto Fratini teatas, et valitsus kiitis kolmapäeva õhtul heaks enam kui kolme miljardi euro suuruse energiadekreedi. Peaminister Giorgia Meloni nimetas meetmeid väga olulisteks ning märkis, et need täidavad valitsuse poolt valijatele antud lubaduse.

"Teeme kõik endast oleneva, et vähendada energiatasude koormust peredele ja ettevõtetele," kirjutas Meloni sotsiaalmeedias.

Dekreedis sätestatud meetmed on mõeldud kompenseerima gaasielektrijaamadele kulutusi, mida need teevad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) raames süsinikukvootide ostmiseks. Kuna Itaalia hulgimüügiturul määravad elektri hinna tavaliselt just gaasijaamad, eemaldaks see mehhanism süsinikutasud sisuliselt elektri lõpphinnast.

Itaalia elektrihinnad on ettevõtete jaoks Euroopa kõrguselt teised ja kodumajapidamiste jaoks neljandad. Takistades elektritootjatel heitmetasude edasisuunamist lõpptarbijatele, soovib valitsus pakkuda miljardite eurode väärtuses leevendust nii kodanikele kui ka energiamahukale tööstusele.

Itaalia järgmise aasta elektrihinnad on sel kuul kukkunud pea 15 protsenti, kuna kauplejad kohanduvad oodatava reformiga. Ehkki tarbijatele lubab meede olulist säästu, võib see kärpida selliste kommunaal- ja taastuvenergeetikaettevõtete nagu Enel SpA, Edison SpA ja ERG SpA kasumimarginaale, kelle tulud sõltuvad praegusest piirhinna süsteemist.

Ettepanek on osa Meloni laiemast kavast taastada tööstuse konkurentsivõime, vähendada vahet Itaalia kodumaise gaasihinnaindeksi ja Hollandi TTF-i börsi vahel ning kärpida elektriarvete struktuurseid kulusid. Kui reform ellu viiakse, võib see saada eeskujuks teistelegi EL-i liikmesriikidele, kes on hädas kõrgete energiakulude ja suurtööstuse survega.

"Dekreet käsitleb ETS-kvootide maksumust, mis hoiab praegu hindu kõrgel ja on sisuliselt Euroopa poolt peale surutud maks," ütles Meloni. "Soovime lahutada ETS-i hinna taastuvenergia, näiteks hüdro- ja päikeseenergia hinnast, et kulusid alla tuua."

Piirhinnasüsteem

Itaalia samm on löök Euroopa piirhinna mudeli tuumale, kus nõudluse rahuldamiseks vajalik kõige kallim tootmisüksus – sageli gaasijaam – määrab hinna kõigile tootjatele. Kui süsiniku hind tõuseb, suunavad gaasijaamad need kulud edasi, kergitades hulgimüügihinda isegi siis, kui suur osa toodangust pärineb odavamatest ja puhtamatest taastuvenergiaallikatest.

See struktuur on olnud poliitilise vaidluse all alates 2022. aasta energiakriisist, mil kasvav gaasihind viis elektrikulud rekordtasemele. Ehkki EL reformis 2023. aastal osaliselt elektrituru disaini, jäeti piirhinna süsteem muutmata. Brüssel on korduvalt seisnud vastu sügavamale sekkumisele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles varem sel kuul, et blokk vaatab teema enne märtsis toimuvat tippkohtumist uuesti üle, esitades "erinevad variandid ja järeldused" edasiste reformide vajalikkuse kohta. Samuti lubas ta tulla sel aastal välja ettepanekutega süsinikuturu kohandamiseks.

Euroopa Liidu tasandi seadusemuudatused võtaksid tõenäoliselt aega üks kuni kaks aastat. Itaalia, kes tunneb tugevat tööstuse survet, tegutseb kiiremini.

Süsinikuturg

EL-i süsinikukvootide hind on viimase kuue aastaga peaaegu kolmekordistunud ja nendega kaubeldakse praegu umbes 70 euro tasemel tonni kohta.

Eelnõu kohaselt oleks puhas energia alates 2027. aastast süsiniku hinna mõjude eest kaitstud. Gaasijaamad saaksid hüvitist heitmekulude eest, mille nad muidu tarbijatele edasi suunaksid. Riikliku ettevõtte Gestore dei Servizi Energetici andmetel moodustas gaas 2024. aastal umbes 42 protsenti Itaalia elektritoodangust, samas kui taastuvenergia osakaal oli 51,8 protsenti.

Poliitika kätkeb endas siiski riske. Heitmekulude hüvitamisega langetab valitsus sisuliselt gaasijaamade tegevuskulusid, mis võib suurendada fossiilkütuste kasutamist ja raskendada EL-i 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmist. Hüvitismehhanism kvalifitseerub tõenäoliselt riigiabiks, mis vajab Euroopa Komisjoni heakskiitu.

"Nende meetmete äkiline väljakuulutamine on tekitanud turul ebakindlust, õõnestades regulatiivset selgust ja tekitades operaatorites umbusaldust," ütles Itaalia hulgimüüjate ja energiakauplejate liidu president Leonardo Santi.

Valitsused üle Euroopa on terase- ja keemiatööstuse surve all energiakulude ohjeldamiseks. Siiski pelgavad paljud süsiniku hinda liiga agressiivselt nõrgestada, kuna kvootide oksjonitulu toetab riigieelarveid. Itaalia ettepanek suunaks osa sellest tulust sisuliselt energiatootjatele tagasi.