"Nii Starlinki kui Telegrami piirangud on mõjutanud lahingutegevuse kulgu Ukrainas ja okupeeritud aladel," ütles Kiviselg reedel kaitseministeeriumis toimunud iganädalasel briifingul. "Starlinki piirangud on vähendanud Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt läbi viidud droonide rünnakuid Ukraina tagalaüksuste vastu ja sotsiaalmeediaplatvormi piirangud on aeglustanud informatsiooni liikumist Vene relvajõudude sees – seda siis horisontaalsel tasemel," selgitas ta.

"Seeläbi on venelaste juhtimine, tule tellimine ja üksuste vaheline koordinatsioon olnud segatud ja seeläbi on see toetanud ka ukrainlaste vasturünnakute tegemist," tõdes Kiviselg. "Ei saa küll öelda, et Vene juhtimisahel oleks kuidagi kokku kukkunud, aga see on kindlasti olnud mõjutatud nendest sündmustest," märkis kaitseväe luureülem.

Kiviselg tõi välja, et Ukraina relvajõud alustasid eelmisel nädalal vasturünnakut rinde lõunaosas ehk Zaporižžja oblastis, et peatada Vene vägede edasitung ning neil õnnestuski olukorda seal stabiliseerida. "Venelaste pealetungi tempo seal on oluliselt aeglustunud, mõnes piirkonnas seiskunud ja samuti on ukrainlastel õnnestunud teatud okupeeritud alasid enda kätte tagasi saada," rääkis ta.

Lisaks edule Zaporižžja oblastis Huljaipole piirkonnas on Ukraina väed edasi liikunud ka Donetski oblastis Dopropillja-Oleksandrivka suunal, märkis Kiviselg.

Samas Donetski oblastis on Vene väed tunginud peale Pokrovski suunal ning püüdnud Mõrnohradi ja Pokrovski linnastut ümber piirata. "Aga vaatamata mitu kuud käinud intensiivsele lahingutegevusele ei ole venelastel seda õnnestunud teha," märkis ta.

Peale Pokrovski suuna on Vene üksused peale tunginud veel ka Slovjanski ja Konstantinõvka- Družkivka suunal ning aktiivne lahingutegevus on toimunud ka Kostjantõnivka, Lõmani ning Lõuna-Slobožanske suunal.

Keskmine ööpäevane lahingukontaktide arv jäi möödunud nädalal samale tasemele võrreldes eelmiste nädalatega ehk toimus umbes 200 kontakti ööpäevas.

Samale tasemele jäi ka Venemaa kaugmaalöökide intensiivsus ehk nädala jooksul lasid nad välja umbes 1100 drooni ja 60 eri tüüpi raketti, kusjuures peamised sihtmärgid Ukraina territooriumil olid endiselt energia-, transpordi-, tööstus-, meditsiini- ja tsiviiltaristu.

"Kõige intensiivsem rünnak leidis aset siis 17. veebruaril, kui lasti välja ligi 400 drooni ja 30 raketti ning sihtmärgid paiknesid üle Ukraina 12 oblastis," märkis kolonel.

Vene rünnakute tõttu on olukord Ukraina energiasektoris endiselt pingeline ning Ukraina on tänulik igasuguse abi eest, mis ta toetajatelt selles valdkonnas saab, tõdes Kiviselg.

Samas on Ukraina korraldanud ka ise kaugmaa täppislööke Venemaa objektide pihta, rünnates Tamani naftaterminali ja Ilski naftatöötlemistehast Krasnodari krais, keemiatehast Permi krais ja navigatsiooniseadmete tehast Tšuvaššias.

"Samuti on mitut energiataristut rünnatud Belgorodi ja Brjanski oblastis ja 18.-19. veebruaril Eesti lähistel Pihkva oblastis Velikije Luki naftaterminali," rääkis kaitseväe luureülem.

Muutumatu on ka Venemaa retoorika, milles möödunud nädalal korrati taas territoriaalseid nõudmisi ja väiteid, et Ukraina praegune valitsus on ebaseaduslik ning tuleb asendada, ütles Kiviselg.