Islandlastelt ei küsita veel, kas nad tahavad 27-liikmelise blokiga liituda, vaid seda, kas nad soovivad, et nende valitsus alustaks läbirääkimisi võimalike tingimuste, sealhulgas ülitundliku kalandusküsimuse üle.

"See on võimalus, mitte lõplik otsus," ütles peaminister Kristrún Frostadóttir uudisteagentuurile AFP, väites, et referendum sillutab teed "riske vähendavale jaatavale vastusele".

"Sel viisil on kokkulepe laual, saab näha kõiki küsimusi ja vastuseid kõigile küsimustele, mis meile siin esitatakse," ütles peaminister.

Laupäeval palutakse valijatel vastata "jah" või "ei" küsimusele: "Kas Island peaks taasalustama liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga?"

Kaudselt on tegu küsimusega, kas 400 000 elanikuga riik peab paremaks jääda sõltumatuks või haakida end EL-i külge.

Kui "jah"-pool võidab, pannakse Brüsseliga läbi räägitav liitumisleping uuele rahvahääletusele ning see eeldab tõenäoliselt Islandi põhiseaduse muutmist ja ka EL-i liikmesriikide poolset ratifitseerimist.

Saareriik taotles blokiga liitumist 2009. aastal, aasta pärast 2008. aasta finantskriisi, mis viis selle pankade ja majanduse kokkuvarisemiseni.

Liitumisläbirääkimised algasid 2010. aastal, kuid peatati 2013. aastal pärast euroskeptilise valitsuse võimule tulekut.

Maailm on sellest ajast saadik aga muutunud.

"EL vaatab ringi, sõlmides lepinguid India ja Mercosuriga. Näeme muutusi üleilmses õhustikus, kus tollimakse kasutatakse relvana," märkis Frostadóttir.

Kuigi Islandi majandusel läheb taas hästi, on leibkonnad hädas kiireneva inflatsiooni ja hüppeliselt tõusvate intressimääradega, kusjuures keskpank on tänavu intressimäärasid kolm korda kaheksa protsendini tõstnud. See muudab euro võlgades leibkondade jaoks ahvatlevaks valikuks.

Maailmaareenil on sõja naasmine Euroopasse Venemaa sissetungiga Ukrainasse kõigutanud väljakujunenud julgeolekudoktriine.

Islandlaste muresid on süvendanud ka USA presidendi Donald Trumpi ähvardused Gröönimaa ülevõtmise kohta. Island asub strateegilises paigas subarktilises piirkonnas, sel pole sõjaväge ning selle kaitse sõltub NATO-st ja 1951. aasta kahepoolsest lepingust Ühendriikidega.

"Hiljuti nähtud geopoliitiline murrang ei ole selle referendumi algpõhjus. Kuid ilmselgelt mõjutavad need mured arutelu," ütles Bifrosti ülikooli professor Eiríkur Bergmann AFP-le.

Arvamusküsitlused näitavad, et islandlased on EL-i küsimuses sügavalt lõhestunud.

Üheks võtmeküsimuseks läbirääkimistel kujuneb vältimatult kalandus, mis on Islandi rahvusliku identiteedi lahutamatu osa ja moodustab umbes 40 protsenti saare kaubaekspordist.

Pool sajandit pärast viimaseid "tursasõdu" Suurbritanniaga on paljud islandlased vastumeelsed loovutama Brüsselile isegi vähimatki osa kontrollist oma raskelt kätte võidetud territoriaalvete üle.

Seda oleks aga raske sobitada EL-i praeguse ühise kalanduspoliitikaga.

Brüssel pole enne referendumit arutelusse sekkunud, kuid on saatnud positiivseid signaale, isegi tundlikus kalandusküsimuses.