Sõja neljas aasta möödus USA president Donald Trumpi pingutustega sõda lõpetada. Trump ja tema meeskond usuvad, et see on saavutatav, kui Ukraina viib oma väed Donbassist ära. Kuid Ukraina vaade on teine, rääkis Ukraina suursaadik Eestis Volodõmõr Bojetško.

"Territoriaalne küsimus on vaid väike osa läbirääkimisprotsessist. Saame suurepäraselt aru, et selle sõja lõppemise tingimustest sõltub Euroopa julgeolekuarhitektuur tulevikus," sõnas Bojetško.

Kurnamissõjast rääkides mõtleme tavaliselt Ukraina peale, kuid sõjast on väsinud ka teine osapool.

Ukraina julgeoleku- ja koostöökeskuse tegevdirektor Dmõtro Žmailo märkis, et Venemaal ei lähe nii hästi nagu täiemahulise sõja esimestel aastatel.

"Venemaa tahab pausi. Samas ei saa Venemaa peatuda, sest kui ta ei okupeeri kogu Donbassi, mis oli nn sõjalise erioperatsiooni esimene eesmärk, näeb see välja justkui sõja kaotamine. Neil on seda hädasti vaja. See on režiimi vastupidavuse ja jõudluse suurendamise küsimus, et 3-4 aasta pärast Ukrainat uuesti rünnata. Selleks ongi neil pausi vaja," rääkis Žmailo.

Veel üks sõja neljanda aasta tulemus – Euroopas on alanud debatt, kas tasub Venemaaga uuesti rääkima hakata ja luua selleks Euroopa Liidu eriesindaja ametipost. Mida Ukraina sellest arvab?

"Kui Euroopa Liit oleks kindel, et eriesindaja ametisse määramine aitaks sõda lõpetada ja rahu taastada, siis nad oleksid seda juba ammu teinud," ütles Bojetško.

Moskvaga otse Euroopa rääkima ei pea, kuid rahuläbirääkimiste laua taga peab siiski endale kohta sebima.

Žmailo sõnul on Euroopal on vaja eriesindajat, kes esindaks Euroopa huve läbirääkimistelaua taga. See välistaks tema hinnangul olukorra, kus Euroopa liidrid nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron hakkavad omal initsiatiivil Venemaa president Vladimir Putiniga sidemeid taastama.

Putin nõuab, et mitte ainult Ukraina tunnustaks ametlikult okupeeritud territooriume Venemaa omana, vaid et sama teeks ka Euroopa.

"Ma ei usu ei meie välispartnerid sellise sammu astuks," lausus Bojetško. "Eesti valitsus rõhutab kohtumistel ja läbirääkimistel, et sõltumata Venemaa ja Ukraina vahelisest kokkuleppest territooriumide küsimuses, ei tunnusta Eesti ei mitte kunagi okupeeritud territooriume Venemaa osana. Oleme Eestile siiralt tänulikud kindla ja ausa seisukoha eest."

Mida toob tulevane, viies sõja-aasta?

"Me kindlasti veame selle aasta välja. See sõltub mitmest tegurist. Esiteks, kas Venemaa saab poliitilist ja rahalist tuge välismaalt. Kui Hiina neid ei toetaks, siis ei suudaks Venemaa 2026. aastal sõdida. Teiseks, kes toetab meid? Meie kaitsetööstus on alakoormatud. Hetkel on kaitsetööstuse maht 15 miljardit dollarit, kuid see võiks olla kuni 55 miljardit aastas," rääkis Žmailo.

Kas oli midagi head läinud sõja-aastal Ukraina või Euroopa jaoks?

"Ma arvan, et meie side sai veelgi tugevamaks. Loodan väga, et Ukraina saab Euroopa Liidu liikmeks. Võib-olla mitte sellel, vaid järgmisel aastal. Ukraina on selleks valmis," ütles Bojetško.