Eestil on Rail Balticu esimese etapi valmimiseks puudu 1,2 miljardit eurot. Läti seis on kehvem, kuna neil jagub raha vaid 50-kilomeetrise lõigu ehitamiseks ja sedagi üksnes Leedu suunal. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus esmaspäeval taas Läti poliitikute ja Euroopa Kontrollikoja esindajatega. Istungil seati kahtluse alla, kas esimene etapp ikka valmib plaanipäraselt nelja aasta pärast ja seda peamiselt Läti ehituse venimise pärast.

"Selle projekti juhtimine on nõrk. See peab olema riikide vahel kokkuleppega tagatud, selle tõhusam juhtimine. Teiseks, ma olen veendunud, et me peaksime Lätiga püüdma sõlmida vähemasti kahepoolse kokkuleppe, et meil oleks kindlus, ka Eesti maksumaksjatel oleks kindlus, et sinna projekti investeerimine aastate lõikes Eesti poolt tagab ka seda, et sümmeetriliselt Läti ehitab seda välja," ütles riigikogu erikomisjoni juht ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul ongi suurim risk, et ühe riigi valitsus otsustab edasi ehitamisest loobuda. Samas on Läti ja Leedu kinnitanud, et töö jätkub ajakavas ning riigid valmistuvad ka ühiseks rongide hankeks.

"Meil on olemas kolme riigi vaheline kokkulepe, kus kõik peaministrid on korduvalt kinnitanud Euroopa Komisjonile, et 2030. aasta on eesmärk ja selle tõttu ei ole vaja mingit eraldi kokkulepet veel ühe või kahe või kolme riigi vahel," sõnas Leis.

"Arusaadavalt, ka olles ise tehniline inimene, on seal teatud mured ja riskid, et kui kiiresti ikkagi on võimalik see tehniliselt valmis ehitada. Kui rahastust on piisavalt, siis praegu on veel viimane hetk, et need otsused ära teha ja raudtee valmis ehitada ka meie suunas," ütles Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm.

Läti senised hanked on olnud ligi kolmandiku võrra Eesti omadest kallimad.

"Läti enda teadmine ja küpsus projektist oli palju väiksem võrreldes Eestiga, kui me oleme hankesse läinud. Kui nad hanke tegid, siis pakkujad tulid ja panid sinna juba kõrgema hinna sisse, kuna riskid on oluliselt suuremad. Teistpidi ilmselt ka Läti geotehnika, et kuhu tuleb ehitada, võib olla samamoodi oluliselt või natuke kehvem, kui on Eestis," lausus Ulm.

Puuduolevat raha küsitakse järgmisest Euroopa Liidu eelarvest, mis pannakse kokku kahe aasta pärast. Uues eelarves suunatakse senisest suurem osa vahendeid kaitsevaldkonda, mille alla Rail Baltic Leisi sõnul liigitub. Ta lisab, et projekte, mis on juba Euroopast rohelise tule saanud, rahastatakse ka edaspidi.

"Ühiselt me Rail Balticu osas rahastust küsime ja me peamegi näitama, et ehitus käib sellise tempoga, nagu me lubanud oleme. Lisaks nüüd järgmisele perioodile on ka just värske uudis, et on võimalik ka varem rahastust saada, juba 2026.-2027. aastal selle vooru jääkidest ehk rahastuses olukord muutub kogu aeg ja siin ei ole traagikat," sõnas Leis.

Eesti esimese etapi kogumaksumus üle-eelmise aasta hindades on 3,1 miljardit eurot. Peagi selgub, kui palju inflatsioon hinda on tõstnud.