Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid kolmapäeval välja ühishanke Rail Balticu regionaalsete rongide tellimiseks. Samas valitseb ebakindlus, mis ajaks raudtee valmis saab, kusjuures suurim mure puudutab trassi Läti lõiku.

Balti riikide rongifirmade väljakuulutatud hanke kohaselt peavad esimesed rongid kohale jõudma 2029. aastaks ja liinile minema 2030. aasta lõpuks. Uute rongidega peaks saama Tallinnast Pärnusse kihutada 57 minutiga, kuid need peaksid olema võimelised teenindama ka kuni 4-tunniseid reise. Läti tellib kokku kuni viis, Leedu kuni kaheksa ja Eesti kuni viis rongi, võimalusega lisada hiljem veel kaks.

"Ma toetun praegu Elroni varasemale praktikale, kus me neid nii-öelda porgandeid tellisime vähem kui tegelikult pärast vaja oli. Ehk siis rongisõidu populaarsus tõusis nii palju, et nagu me uued rongid liinile panime, tuli kohe reisijaid juurde ja kohe oli vaja [ronge] juurde osta. See võtab lihtsalt nii mitu aastat aega, et nüüd me oleme sellest õppinud, me jätame lõtku, et saame kiiremini tellida ronge juurde," rääkis taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond).

Samas on jätkuvalt õhus kahtlused, kas rongide jaoks ka rööpad kõikjal Balti riikides maha saavad. Läti poliitikutelt saabuvad sõnumid ei anna kindlust, et nad raudtee 2030. aastaks valmis saavad. Leis märkis, et Läti on oma töödega küll Eestist ja Leedust maas, kuid neil on ka keeruline trass.

"Aga Läti teeb, võib-olla seda ei ole nii märgata, aga Läti teeb endast parima. Loomulikult on siin olemas poliitiline risk, see on Rail Balticu osas kõige suurem, et kui ükskõik mis riigis valitsus ütleb, et ei edasi ei ehita, rahastust ei ole, siis see ongi kõige suurem risk Rail Balticu osas," tõdes Leis.

"Rail Balticu osas täna nagu ei ole seda tehnilist riski, vaid on pigem see, et kas poliitiliselt kõik jätkavad sama tempoga või mitte, ehk siis, kas riik ise rahastab ja kas usub, et Rail Balticut on vaja. Ja praegusesse Läti valitsusse mul see usk on võrreldes eelmisega. Aga kuna seal on sügisel valimised tulemas, siis loodame, et läheb veel paremaks," jätkas taristuminister.

Läti kolmapäevasele pressiüritusele ministrit ei saatnud, transpordiministeeriumi esindaja tõdes, et projektiga on probleeme, peamiselt rahanappus, kuid kinnitas, et Läti pingutab selle nimel, et lubatud tähtajas püsida.

"Me oleme partnerid, me teeme seda koos. Rail Baltic toimib siis, kui me kõik koos töötame ja me oleme endiselt pühendunud ja töötame koos. Ma tahan, et te oleksite kindlad, et me oleme selles projektis pühendunud partnerid. Me keskendume tõhususele, sellele, et olla projekti finantspoole suhtes rangemad," ütles Läti transpordiministeeriumi parlamentaarne sekretär Krsitaps Zalais.

Leedu transpordiminister kinnitas, et Leedu omalt poolt ehitab 2030. aastaks valmis 114 kilomeetrit oma terrritooriumil ja usub, et ka Läti pool täidab oma osa.

"Minu jaoks on väga oluline ühendada Leedu Lääne-Euroopaga, meie lääne partneri Poolaga, ja ma teen seda," rõhutas Leedu transpordiminister Juras Taminskas.

Poola taristuministri asetäitja Piotr Malepszak ütles kolmapäeval väljaandele Financial Times, et 24 miljardit eurot maksva Rail Balticu projekti lõpetamine 2030. aastaks on võimatu, tema hinnangul valmib kogu liin pigem aastaks 2040.