Eelnõu poolt hääletas 64 riigikogu liiget, vastu hääletas kuus keskerakondlast. Fraktsiooni mittekuuluv Jaak Valge jäi erapooletuks. Hääletamata jättis 15 saadikut, nende seas valdavalt EKRE saadikud, aga ka sotside esimees Lauri Läänemets ja Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Muudatuste eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru.

Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus.

Eelnõu kohaselt esinevad kõik kandidaadid hääletusvoorude eel kuni kümneminutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütles, et kandidaatide esitamise tähtaja varasemaks toomine on samm õiges suunas. "Sellega väldime olukordi, et kandidaadid ilmuvad välja vahetult enne valimisi ning ühiskonnal ei ole võimalik nende tausta ja vaateid põhjalikult hinnata," ütles Pillak.

Opositsiooni sõnul tegeleb eelnõu kosmeetiliste muudatustega

Opositsiooni kuuluva Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles sõnavõtus, et eelnõu on kosmeetiline ja et Keskerakond seda ei toeta. Keskerakonna saadikud hääletasid selle eelnõu vastu.

"Need ettepanekud, mis tulid opositsioonierakondade poolt, mis puudutavad valijameeste koguarvu suurendamist, kahjuks ei läinud läbi. Kui need oleks läinud läbi, siis me kindlasti oleks kaalunud selle eelnõu toetamist," lausus Laats.

EKRE esimees Martin Helme nimetas eelnõus valijate mõnitamiseks. "Tegemist on täpselt seda sorti eelnõuga, mida me ootaksime Eesti 200 ja Reformierakonna petukauplejatelt. See on ju hale silmamoondus, millega teeseldakse, et midagi tehakse paremaks. Tegelikult on see valijate mõnitamine ja põhiseaduse mõtte ja sõna jalge alla trampimine," ütles Helme.

"Kui põhiseadus ütleb, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, siis kuidas rahvas teostab oma võimu? Valimistega. Aga näe, presidenti valida ei anta, rahvahääletusi pidada ei võimaldata. Kord nelja aasta tagant saab parlamenti valida ja siis ka e-hääletusega tõstetakse hääled ümber. Selles mõttes selle presidendivalimiste, ütleme, silmamoondusega minu meelest lihtsalt irvitatakse inimeste üle. Ja sellist seadust ei ole, minu meelest me kulutame täiesti mõttetult aega, kulutame oma siin närve ja püüame nagu kuidagi inimestele muljet avaldada, või ütleme siis, koalitsioonisaadikud, et midagi on paremaks tehtud. Ei ole mitte midagi paremaks tehtud. Sama jama jätkub. Selles mõttes ei ole vaja seda toetada," rääkis Helme.

Ka Isamaa fraktsiooni juhi Helir-Valdor Seedri sõnul on käesolevad muudatused kosmeetilised.

"Korduvalt eelnevatel valimistel on ju tõstetud üles need kitsaskohad, mis on tegelikud kitsaskohad. Ja mitte ühtegi neist me käesoleva eelnõuga ju ei puuduta," sõnas Seeder.

Näiteks nimetas ta probleemina tühjade sedelite valimiskastidesse laskmise teemat.

Samuti tõstis ta esile valimiskogu, mille ettepaneku tegid nii sotsiaaldemokraadid kui ka Isamaa veidi erineval kujul. "Aga see on teine väga sisuline ja, ma ütleks, väga põhimõtteline muudatus ja väga põhimõtteline probleem. Ka siin me tegelikult sisulist arutelu ei avanudki ei põhiseaduskomisjonis ega siin suures saalis," sõnas Seeder.

Nimelt Isamaa ja sotsiaaldemokraadid esitasid möödunud aasta oktoobri lõpus presidendi valimise seaduse muutmise eelnõusse ettepanekud suurendada valijameeste arvu.

Kuigi Isamaa on eelnõu suhtes Seedri sõnul väga kriitiline, siis erakond siiski sellele oma toetuse andis. "Loomulikult me toetame, kuna ta iseenesest midagi ju halvemaks ei tee."

Küll aga avaldas ta kahetsust, et riigikogu ei suutnud enamat teha.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Madis Kallas ütles, et valdavalt on eelnõus vajalikud parandused, ent sotside soov on, et tulevikus arutatakse uuesti seda, mis puudutab valijameeste hulga suurenemist just kohalike omavalitsuste elanikkonna vaatest lähtuvalt.