"Arvestades sõja geopoliitilist kaalu ning mõju meie julgeolekule ja tulevikule on möödapääsmatu toetada USA ja Iisraeli ühisoperatsiooni. Peatumine poolel teel reedaks nende lootuse, kes on Iraanis andnud oma elu terrorivaba tuleviku nimel," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Ta viitas sellega USA presidendi Donald Trumpi pöördumisele, milles too teatas, et laupäeva hommikul alanud rünnaku peamiseks eesmärgiks on islamidiktatuuri hävitamine.

See aga võib tähendada, et sõjategevus venib pikemaks ning ei saa piirduda ainult õhurünnakutega, tõdes Mihkelson: "Kui USA ja Iisraeli eesmärk on tõepoolest saavutada režiimi kukkumine Iraanis (Trump kutsus üles Iraani armeed ja revolutsioonilist kaardiväge alla andma või muidu nad surevad), siis võib eeldada, et hommikul alanud sõjategevus võib kesta kauem, kui oskame praegu ette näha."

Mihkelson märkis, et kuigi USA on koondanud regiooni viimase 20 aasta suurima sõjalise jõu, ei piisa Iraani režiimi kukutamiseks üksnes õhulöökidest ning vältimatu oleks vähemalt selliste erioperatsioonide korraldamine nagu toimus aasta alguses Venezuela diktaatori Nicolas Maduro võimult kõrvaldamisel.

"Iraani režiimi kaitsetegevusest sõltub, kas USA ja Iisrael suudavad esimeste tundide ja päevadega murda vastupanu või hakkab sõda venima," kirjutas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimees märkis ka, et USA ja Iisraeli rünnak paneb suure surve alla nii Venemaa kui Hiina, kes on huvitatud lääne-vastasesse blokki kuuluva liitlase püsimisest. Kuigi Iraan on saanud Hiinalt ja Venemaalt sõjalis-tehnilist tuge, siis tõenäoliselt ei sekku Moskva ja Peking sõjaliselt, lisas ta.

Mihkelson rõhutas alanud sõjal ülimalt suurt geopoliitilist tähtsust, viidates, et Iraan on Venemaad toetades kaudselt sõjas Ukraina ehk laiemalt Euroopa vastu.

"Trumpi sõnul on eesmärk nullida ära kogu režiimi sõjaline võimekus tuumarelvaprogrammist laevastiku ja raketivägedeni. Režiimimuutus tooks aga kaasa suure geopoliitilise muutuse, kus Venemaa ja Hiina jääksid ilma oma liitlasest pingerikkas Lähis-Idas. Teiste sõnadega annaks režiimimuutus lootuse, et käimasolevate sõdade ahel ei muutu Kolmandaks maailmasõjaks," märkis Mihkelson.

Küsimusele, kuidas võib see mõjutada Venemaa tegevust Euroopa suunal, vastas Mihkelson tõdemusega, et see sõltub väga palju Lääne liitlasruumi ühtsusest.

"Euroopa riikidel tuleb aru saada, et maailma suures korratuses päästab meid globaalsest katastroofist üksnes strateegiline sihikindlus ning ühtne tegevus. Euroopa peab täna olema valmis heidutama Venemaa võimalikke agressiivseid katseid uusi nähtavaid või nähtamatuid rindelõike avada. Kriitiliselt oluline on just praegu Ukraina suunal teha käiguvahetus ning tahtekoalitsiooni raames otsustada näiteks lennukeelutsooni rajamine paremkalda Ukrainas," tegi Mihkelson ettepaneku.