Viimastel päevadel on USA jätkanud oma kõige moodsamate hävituslennukite F-35 ja F-22 liigutamist Lähis-Ida suunas. Teine lennukikandja, mis on täis ründelennukeid ja elektroonilise sõjapidamise lennukeid, on regiooni poole teel. Suurte õhurünnakute korraldamiseks üliolulised lahingujuhtimislennukid on juba kohale saabunud. Viimastel nädalatel on piirkonda paigutatud ka õhutõrjesüsteeme, kirjeldas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

USA ametnike sõnul annab see tulejõud USA-le võimaluse korraldada Iraani vastu pidevalt kestev nädalatepikkune õhusõda, mitte nagu oli juunis kolme Iraani tuumaobjekti vastu suunatud ühekordne rünnak "Kesköine Haamer".

USA väed on valmis Iraani vastu samme astuma, kuid president Trump pole veel otsustanud, kas anda korraldus rünnakuteks – ja kui ta seda teeks, siis kas eesmärk oleks peatada Iraani niigi räsitud tuumaprogramm, hävitada selle raketivägi või proovida kukutada ka valitsev islamirežiim, märkis WSJ.

USA ja Iraani esindajad kohtusid sel nädalal Genfis, et pidada läbirääkimisi võimaliku kokkuleppe üle Iraani uraani rikastamise osas. Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles, et kõnelustel tehti väikseid edusamme, kuid lisas: "Oleme mõnes küsimuses endiselt väga kaugel." Leavitti sõnul peaks Iraan esitama USA-le järgmise paari nädala jooksul üksikasjalikuma ettepaneku.

USA ametnike sõnul on Trump saanud mitu ülevaadet oma sõjaliste valikute kohta, kui ta peaks otsustama korraldada rünnaku.

Variantide hulka kuulub kampaania kümnete Iraani poliitiliste ja sõjaväeliste juhtide tapmiseks eesmärgiga kukutada valitsus, ütlesid USA ja välisriikide ametnikud. Samas on valikus ka õhurünnak, mis piirduks kindlate sihtmärkide, sealhulgas tuuma- ja ballistiliste rakettide rajatiste ründamisega. Mõlemad hõlmaksid potentsiaalselt nädalatepikkust operatsiooni.

Presidendi riikliku julgeoleku nõunikud arutasid Iraani küsimust kolmapäeval Valge Maja situatsiooniruumis toimunud kohtumisel, ütles kõrge administratsiooni ametnik.

Trump on andnud märku, et eelistaks diplomaatilist kokkulepet, mis näeks ette Iraani tuumaprogrammide likvideerimise, regioonis tegutsevate Iraani käsilasüksuste laialisaatmise ja Iraani ballistiliste rakettide programmi likvideerimise. Iraani nõustumine viimase punktiga on aga ebatõenäoline, kuna tal pole suurt õhuväge ja ta tugineb oma peamise heidutusvahendina just rakettidele. Trump on andnud mõista, et ta hoolib peamiselt tuumaküsimusest, öeldes ajakirjanikele, et ta sooviks, et Iraan lõpetaks uraani rikastamise, märkis WSJ.

Samal ajal ütlevad mõned nõunikud ja välisriikide juhid, näiteks Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu, et Trump peaks kasutama USA sõjalist survet, et Teheranilt rohkem järeleandmisi välja pigistada. Ametnike sõnul soovib Iisrael eriti näha Iraani ballistiliste rakettide tootmise lõppu.

Samas kõik relvad, mida USA saaks Iraani ründamiseks kasutada, ei asu praegu Lähis-Idas ega peagi seal olema. Vargpommitajad B-2 on juba ammu treenitud Lähis-Ida missioonide läbiviimiseks otse USA-st, nagu nad tegid juunis Iraani tuumarajatiste vastu, või USA-Briti ühisest sõjaväebaasist Diego Garcias India ookeanis. Teised USA pikamaapommitajad saavad samuti kaugemalt startida.

Trump kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedia postituses, et kui Iraan ei sõlmi tuumalepet, võib USA-l osutuda vajalikuks kasutada rünnakuks Diego Garciat, mis on Ühendkuningriigi kontrolli all olev saar India ookeanis. Trump ütles ka, et USA võiks operatsiooni ajal kasutada Fairfordi õhuväebaasi Suurbritannias.

USA sõjaväel on oma vargtehnoloogia ja täppisrelvadega tohutu eelis Iraani ees, mille õhukaitse Iisrael eelmisel aastal suuresti purustas.

Iraanil on pikemaks veniva sõjalise konflikti korral küll mõned vastukäigud, sealhulgas endiselt märkimisväärne raketiarsenal, mida saaks suunata USA baaside ja liitlaste pihta piirkonnas, ning sõjalised jõud, millega ta võiks proovida sulgeda Hormuzi väina, mis on Pärsia lahelt väljuvate naftatankerite jaoks ainus tee maailmameredele, kirjeldas WSJ.

Pidades silmas võimaliku sõjaga kaasnevat segadust, ütlesid mõned endised sõjaväelased WSJ-le, et diplomaatiline kokkulepe võiks olla siiski parem kui jõu kasutamine.

"Ausalt öeldes on parim, mis sellest välja tulla võiks, on see, et vägede dramaatiline suurenemine on piisavalt märkimisväärne näitaja, et Trump ei peaks üldse jõudu kasutama hakkamagi," ajendades seega Iraani juhte kokkuleppele jõudma, ütles erus õhuväekindral David Deptula, kes mängis olulist rolli 1991. aasta Iraagi-vastases rünnakus Kõrbetorm.

Kuid USA ja välisriikide ametnikud on üha pessimistlikumad selle suhtes, kas Iraan nõustub USA nõudmistega. Selle asemel võib Teheran nende hinnangul olla valmis oma tuumarikastamise peatama vaid lühikeseks ajaks – võib-olla kuni Trumpi ametist lahkumiseni.

Teherani mõtteviisi tundvate välisametnike sõnul loodab Iraan läbirääkimiste abil USA rünnakut edasi lükata, kuid mõistab siiski ka seda, et Trump tõenäoliselt pettub kõneluste venimise korral ja võib ikkagi anda korralduse rünnakuks.

Trump on korduvalt ähvardanud Iraani rünnata, kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma. "Ma ei usu, et nad tahavad kokkuleppele mittejõudmisega kaasnevaid tagajärgi," ütles ta esmaspäeval ajakirjanikele.

USA väed piirkonnas

Lennujälgimisandmete kohaselt on USA õhuvägi hiljuti viinud kümneid hävituslennukeid ja toetuslennukeid Muwaffaq Salti õhuväebaasi Jordaanias ja Prince Sultani õhuväebaasi Saudi Araabias. Nende hulka kuuluvad täiendavad hävitajad F-35, F-15, F-16, hoiatus- ja juhtimissüsteemi lennukid E-3 ning lahingujuhtimise lennukid E-11. Piirkonda on teel on veel täiendavaid hävitajaid.

Samal ajal on USA mereväel praegu Lähis-Idas ja Vahemere idaosas 13 laeva, et toetada potentsiaalset operatsiooni, sealhulgas lennukikandja USS Abraham Lincoln ja üheksa õhukaitselaeva, mis on võimelised tõrjuma ballistilisi rakette, teatas üks USA mereväeametnik. Teine lennukikandja USS Gerald R. Ford ja selle rünnakugrupi neli hävitajat on teel regiooni. WSJ on juba varem teatanud, et Pentagon on paigutanud Lähis-Itta täiendavaid maismaal baseeruvaid õhutõrjesüsteeme.

Leht tõdeb samas, et nii aukartustäratavad kui need jõud ka ei tundu, on see vaid murdosa vahenditest, mida USA paigutas piirkonda 1991. aasta Lahesõja või 2003. aasta Iraagi sissetungi ajal. Esimese puhul tõi USA Pärsia lahte ja Punasesse merre kuus lennukikandjat. Enne seda operatsiooni paigutas USA õhuvägi kuue nädala pikkuse õhurünnaku läbiviimiseks terveid õhuväe rügemente, mitte eskadrille, mida praegu kohale saadetakse.

2003. aasta operatsiooni Iraagi vabadus raames viis USA õhuvägi Lähis-Itta 863 lennukit. 1991. aasta operatsioonis Kõrbetorm osales 1300 USA lennukit erinevatest väeliikidest, selgub ajakirja Air & Space Forces Magazine andmetest.

WSJ märgib samas, et tänapäeva olud on teistsugused. USA õhuvägi on nüüd palju väiksem ning puuduvad ka USA ja liitlaste maaväed, mida õhust toetada. Nüüd rahvusvahelist koalitsiooni pole, välja arvatud juhul, kui Iisraeli õhuvägi kampaaniaga liitub.

Erinevalt 1991. aastast on Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid nüüd oma õhuruumi võimalike USA rünnakute jaoks keelanud. Paljud USA sõjalennukid on koondunud Jordaaniasse.

Kuid sõjatehnoloogia, sealhulgas võime sooritada täppislööke, kasutada vargtehnoloogiat ja kosmose kasutamist, on paranenud.

Ebaselgus Iraani tuleviku osas

Trumpi administratsioon pole endiselt kindel, mis võiks pärast pommitamiskampaaniat juhtuda. Riigisekretär Marco Rubio ütles jaanuaris seadusandjatele, et USA-l pole selgust, kes võtaks võimu üle, kui kõrgeim juht Ali Khamenei langeks. Paljud analüütikud usuvad, et tõenäoliselt võtaks juhtimise üle Islamirevolutsiooni kaardiväe juht.

Režiimivastased iraanlased, keda Trump lubas jaanuaris valitsusvõimude vägivaldselt maha surutud protestide ajal toetada, võivad pärast USA pommitamiskampaaniat uuesti meeleavaldusi alustada, tajudes sobivat hetke surve suurendamiseks oma valitsejatele. See võib aga panna USA dilemma ette, kas õhusõda pikendada, kui režiim peaks uuesti sekkuma.

Eliot Cohen, kes juhtis õhujõudude jaoks uuringut õhujõudude kasutamise kohta operatsioonis Kõrbetorm ja on nüüd Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse teadlane, ütles, et karistav õhurünnakukampaania võib püüda Iraani juhtkonda nõrgestada nii, et eliidi ellujäänud liikmed nõustuksid Washingtoniga ulatusliku kokkuleppega.

"Kui Trump tahab tegelikult režiimi mõjutada ja takistada selle võimet kasutada rakette Ameerika baaside, Iisraeli, Saudi Araabia ja Pärsia lahe riikide ründamiseks, peaks see tõenäoliselt olema intensiivne operatsioon, mis kestaks nädalaid või isegi kuid," ütles ta.

Lavrov hoiatas USA-d Iraani ründamise eest

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval avalikustatud intervjuus, et USA uuel rünnakul Iraanile oleksid tõsised tagajärjed ja kutsus üles leidma lahendus, mis võimaldaks Iraanil jätkata rahumeelset tuumaprogrammi.

Lavrovi intervjuu Saudi Araabia Al-Arabiya televisioonile avaldati päev pärast seda, kui USA ja Iraani läbirääkijad pidasid Genfis kõnelusi, et leevendada kriisi Washingtoni ja Teherani vahel.

"Tagajärjed ei ole head. Iraani tuumaobjektidele, mis on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kontrolli all, on juba tehtud rünnakuid. Meie hinnangul oli reaalne tuumaintsidendi oht," ütles Lavrov viidates USA eelmise aasta juunis korraldatud rünnakule.

"Jälgin tähelepanelikult Araabia riikide ja Pärsia lahe monarhiate reaktsioone piirkonnas. Keegi ei taha pinge suurenemist. Kõik mõistavad, et see on tulega mängimine," lisas Vene välisminister intervjuus, mis avaldati tema ministeeriumi veebisaidil.

Tema sõnul võib pingete süvendamine tühistada viimaste aastate positiivsed sammud, sealhulgas Iraani ja naaberriikide, eelkõige Saudi Araabia, vaheliste suhete paranemise.

USA kõrge ametnik ütles kolmapäeval Reutersile, et Iraanilt oodatakse kirjaliku ettepaneku esitamist selle kohta, kuidas lahendada patiseis, mis jäi pärast Genfis toimunud kõnelusi Ameerika Ühendriikidega.

USA riikliku julgeoleku nõukogu kohtus kolmapäeval Valges Majas ja selle liikmetele öeldi, et piirkonda saadetud USA relvajõud peaksid olema rünnakuvalmis märtsi keskpaigaks, ütles ametnik uudisteagentuurile Reuters.

Ameerika Ühendriigid soovivad, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammist, millest Iraan on resoluutselt keeldunud, eitades, et üritab arendada aatomirelva.

Lavrov ütles, et Araabia riigid saadavad Washingtonile signaale, mis kutsuvad tema sõnul "selgelt üles vaoshoitusele ja kokkuleppe otsimisele, mis ei riku Iraani seaduslikke õigusi ja ... garanteerib, et Iraanil on puhtalt rahumeelne tuumarikastamise programm".

Tema sõnul on Venemaa endiselt tihedas ja regulaarses kontaktis Iraani juhtidega ja Moskval pole põhjust kahelda, "et Iraan soovib siiralt seda probleemi lahendada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu järgimise alusel".