Ülikoolid saavad õiguse luua tasulised üheaastased eestikeelsed magistriõppekavad

Haridus- ja teadusministeerium soovib tasuliste magistriõppekavadega luua rohkem paindlikkust ja tuua kõrgharidusse eraraha. Ülikoolide kinnitusel ei maksa karta, et üheaastased kavad hakkaksid asendama traditsioonilist tasuta õpet.
Valitsusele saadetud kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu loob ülikoolidele õiguse luua tasulisi eestikeelseid üheaastaseid magistriõppekavasid. Tasulisi kavasid on ülikoolidel juba ka olemas, kuid seni on need nõudnud eraldi kokkuleppeid riigiga. Ülikoolide hinnangul ei ole põhjust karta, et lühemad kavad hakkaksid asendama traditsioonilisi kaheaastaseid tasuta magistrikavasid.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe selgitas, et lühemad õppekavad on mõeldud konkreetsele sihtgrupile, kellel on juba varasem magistrikraad või pikaajaline töökogemus. Tema sõnul võimaldab muudatus pakkuda töötavatele inimestele paindlikumat õpet ja samas tuua kõrgharidussüsteemi lisaraha. Raudmäe rõhutas, et lühem õpe ei tähenda järeleandmisi kvaliteedis, vaid arvestab õppuri varasemaid teadmisi.
"Juhul, kui magistriõppekava on lühem kui kaks aastat ehk siis vähem kui 120 ainepunkti, siis on õigus kõrgkoolil küsida selle eest õppekulude hüvitamist. Sellised õppekavad on üldjuhul mõeldud inimestele, kellel juba on varasemalt magistrikraad või siis laiem töökogemus valdkonnas."
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk märkis, et ülikooli jaoks tähendab seadusemuudatus eelkõige bürokraatia vähenemist. Tartu Ülikoolis on juba praegu kasutusel 11 üheaastast magistriõppekava, millest viis on eestikeelsed ja neli neist halduslepingute alusel tasulised. Valgu sõnul ei maksa karta, et üheaastased kavad hakkaksid asendama traditsioonilist tasuta õpet. Ta tõi näiteks, et üheaastane õpe on sageli vajalik spetsialiseerumiseks pärast pikka töökogemust.
"Kui sa oled omandanud magistrikraadi võib-olla kahekümne viieselt, siis neljakümne viieselt see haridus ja kõik see, mida sa vajad tegelikult tööl, ei pruugi olla enam sama. Pigem on need nagu täiendavad magistriõpped täiskasvanutele, mitte ma ei näe, et see oleks esimene magistrikraad noorele inimesele."
Aune Valk tõi näite, et proviisoriks õpitakse viis aastat ja see on võrdsustatud magistrikraadiga, aga kui inimene soovib töötada haiglas, siis on vaja lisaks läbida kliinilise farmaatsia pooleteistaastane magistriõpe.
Üheaastaste magistriõppekavade tasuliseks muutmist toetab ka Tallinna Tehnikaülikool, kuid rektor Tiit Landi sõnul peavad ülikoolid säilitama oma vastutusvaldkondades kohustuse pakkuda ka traditsioonilist tasuta õpet.
"Ülikoolidel jääb kohustus õpetada oma vastutusvaldkondades nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel. Need üheaastased kavad on erialadel, kus on vaja juurde õppida, kus on vaja täiendada. Need kindlasti ei hakka asendama või välja suretama traditsioonilisi õppekavasid."
Uus kord võiks Kristi Raudmäe sõnul jõustuda juba järgmise õppeaasta algusest.











